Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinnas peetakse rahvusvahelist puitarhitektuuri konverentsi
Täna ja homme toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses järjekorras üheteistkümnes puitarhitektuuri konverents “Puit – homse elukeskkonna võti”, mis toob Eestisse kokku arhitektid ning ehitusinsenerid üle maailma. Konverentsi põhiteemana käsitletakse jätkusuutlikku arhitektuuri.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja nendib, et tänane ehitussektor on vastutav ligikaudu 40% maailma energia, CO2 ning maavarade kasutamise eest, mistõttu on oluline keskenduda nii välis- kui sisearhitektuuris jätkusuutlike lahenduste väljatöötamisele vähendamaks hoonete negatiivset mõju keskkonnale. “Maailmas, kus rahvastik ning keskkonnasaastatus pidevalt kasvab, on üha olulisem pöörata tähelepanu sellele, milline on meie panus keskkonnaprobleemidega võitlemisse. Puidust peab saama ehituses nii-öelda uus betoon, mida kasutatakse nii eramajade kui korrushoonete ehituses ning põnevate disainilahenduste loomises, kuna tegemist on ainukese nii suures mahus taastuva ehitusmaterjaliga,” selgitas Välja. Lisaks ehituse ökoloogilise jalajälje vähendamisele muudab puidu kasutamine elu- või töökeskkonda ka tervislikumaks.
Välja arvates peaksime metsarikka ja tugeva ehitussektoriga riigina keskenduma lähiaastatel sellele, kuidas integreerida puidu kasutamisel kvaliteedi, tervise, ohutuse ning säästliku kasutuse aspektid ning kuidas puit aitab kaasa kohaliku ja ülemaailmse majanduse jätkusuutlikule arengule. “Tegemist pole ainult ülla eesmärgi täitmisega, vaid annab võimaluse ka uute ettevõtlussuundade tekkele. Näiteks taastuval ressursil põhinevate materjali- ja inseneritehnoloogiate arenguks,” kirjeldas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht, lootes, et tulevikus pole Eesti tuntud mitte ainult suurima puitmajade eksportöörina, vaid ka innovaatilise materjalikasutuse ning ehitusmeetodite poolest.
Julgustamaks Eesti ettevõtjaid ning arhitekte rohkem puitu kasutama, astuvad konverentsil üles arhitektid ja insenerid Soomest, Lätist, Austriast, Suurbritanniast kui ka Ameerika Ühendriikidest, kes jagavad oma teadmisi ning kogemusi puitarhitektuuri ja -inseneeria valdkonnast. Iseäralike teemadena käsitletakse konverentsil mitmekorruseliste puidust moodulmajade ning ristkihtpuidust korrushoonete ehitust. Lisaks astuvad konverentsil üles mitmed Eesti oma ala spetsialistid ning kuulutatakse välja konkursi Aasta Puitehitis 2017 võitjad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rahvusvahelist puitarhitektuuri konverentsi korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Ehitusinseneride Liiduga.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.