Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sisekaitseakadeemia Narva õppehooneks pürib 14 tööd
Sisekaitseakadeemia uue Narva õppekeskuse hoone rahvusvahelisele arhitektuurivõistluselele laekus 14 tööd, mis kõik ka kvalifitseerusid.
Arhitektuurivõistluse võistlustööde esitamise tähtaeg oli 3. november 2017.
«Tööde arv on viimaste aastate kohta väga hea. Sama palju töid esitati ka näiteks eelmisel aastal akadeemia peahoone konkursile,» nentis Sisekaitseakadeemia nõunik Peeter Tambu.
«Narva õppekeskus saab olema hea näide avaliku sektori kokkuhoiust tänu koostööle. Ühe kompleksi rajamine võimaldab hooneosade ühist ja ristkasutust. Tänu sellele saame kõikidele oma inimestele pakkuda oluliselt paremaid õppe-, elamis-, sportimis- ja töötingimusi kui üksi tegutsedes,» lisas Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Töid hakkab hindama žürii kuhu kuuluvad Katri Raik Sisekaitseakadeemiast (esimees), Peeter Tambu Sisekaitseakadeemiast, Tarvo Kruup, Politsei- ja Piirivalveametist; Heiki Pagel Tartu Ülikoolist; Ivan Sergejev Narva LV Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ametist; Katrin Koov, (volitatud arhitekt, 7. kutsetase); Ülar Mark (volitatud arhitekt-ekspert, 8. kutsetase); Kaur Talpsep, volitatud arhitekt, 7. kutsetase; Rasmus Tamme (volitatud arhitekt, 7. kutsetase).
Žürii poolt parimateks valitud tööd selguvad järgmisel nädalal. Võistluse võidutöö ja tunnustatud tööde autorid selguvad nimekaartidega ümbrike pidulikul avamisel Tartu ülikooli Narva kolledžis 29. novembril.
Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus rajatakse Kerese tänav 14 krundile koostöös Tartu ülikooli ja Siseministeeriumiga.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.