MKM: Tallinna-Helsingi tunnel ehitatakse igal juhul
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede hinnangul rajatakse Tallinna-Helsingi tunnel varem või hiljem. Tunneli tasuvusanalüüsi tulemused selguvad Reede sõnul detsembri lõpuks, rääkis ta eile peetud Taristuehituse konverentsil.
"Soomlased on hakanud suhteliselt avalikult rääkima, et nad teevad selle tunneli ilma meieta ka ära. Küsimus pole selles, kas tuleb 10 või 15 aasta pärast, sest ühel päeval tuleb ta niikuinii," ütles Reede Ehitusuudiste korraldatud Taristuehituse konverentsil.
Reede sõnul on hakanud soomlased tunneli rajamisega aktiivselt tegelema, kuna nüüd on selge, et Rail Baltic ehitatakse.
"Erinevad piirkonnad konkureerivad, et nende elanike elatustase oleks võimalikult hea. Arenguvõimelised on piirkonnad, millel on mitmekülgsed ühendused. Tallinna ja Helsingi vahel on viimase kümne aasta jooksul reisijate arv kasvanud 50 protsenti, järgnevatel aastatel on oodata kasvu kuskil 2 protsenti aastaks ja aastaks 2050 on planeeritud olemasolevate ühenduste peale kokku 14,1 miljonit reisijat," rääkis Reede. "54 protsenti uutest reisijatest tuleb tänu sellele, et tekib alternatiivne transpordiühendus, seda on vaadeldud olemasolevate tunnelite kogemusele tuginedes."
Tunneli valmimisel on tegemist 90-kilomeetrise veealuse rajatisega, kus rongil kulub Tallinnast-Helsingisse jõudmiseks ligikaudu pool tundi.
Reede sõnul sõidaks Tallinna-Helsingi tunnelis päevas 40 reisirongi, 11 autorongi, 17 veoautorongi ja kolm kaubarongi. Planeeritud on kaks tehissaart koos vahejuurdepääsudega, kahe raudteetunneli vahel asub teenindustunnel, mis asub raudteetunnelist veidi allpool.
Uuringud, mille käigus selgub kahe riigi vahelise merealuse raudteetunneli maksumus, tasuvusaeg ning võimalik tehniline lahendus, algasid tänavu veebruaris. Mõjuanalüüsi teostav konsortsium selgitab, kas raudteetunneli rajamine on põhjendatud või peaks pikemas perspektiivis keskenduma laevaliiklusele ja Tallinna-Helsingi sadamate arendamisele.
Kaheaastase FinEst Link projekti kogueelarve on 1,3 miljonit eurot. Tunneli rajamise tasuvusuuringud saavad teoks tänu Interreg Kesk-Läänemere Programmi rahastusele.
