16. oktoober 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

InfraBIMi rakendamisest teede projekteerimises ja ehituses kui konkurentsieelisest räägivad 24. oktoobril toimuval Taristuehituse konverentsil 2017 Kaupo Sirk Maanteeametist, Risto Vahenurm MKM-ist ja Priit Willbach Tallinna linnavalitsusest.

Viimased kohad veel saadaval! Pane ennast kirja SIIN.

InfraBIM mõiste tuleneb kahe ingliskeelse lühendi liitumisel. Infra tähistab taristut, milleks võivad olla näiteks teed, raudteed, sillad või tunnelid. BIM (building information modelling/management) koosneb nii ehitusinfo 3D-modelleerimisest kui ka ehitise andmete töötlusest ja juhtimisest.

Kõnekeeles on viimasel ajal levinud ka BIMi ja digitaalehituse kasutamine sünonüümidena. InfraBIM lubab kogu ehitise elukaart arvesse võtvat efektiivset ja kulutõhusat tegutsemist ning selle näitlikustatud lahenduse on näiteks taoline, et taristuobjekti planeerimisel mõeldakse juba ehitise elukaare vaates. Sealhulgas arvestatakse lisaks efektiivseimale ruumilahendusele ka seda, milliseid andmeid on vaja taristu haldamisel ja hooldamisel kulude optimeerimiseks.

Millest InfraBIM koosneb?

Sõltumata sellest, kas räägime hoonest või taristust, on mõistlik jagada BIM piltlikult kaheks osaks – geomeetriliseks ja mitte-geomeetriliseks osaks. Vajadus nende kahe osa detailsusele on projekti raames muutuv ja võib olla erinev. Näiteks tõetruu simulatsioon trassi planeerimisel on mõeldud illustreerimiseks ja tõenäoliselt ei sisalda eriti väärtuslikku mitte-geomeetrilist infot.

Taristu hooldustöödel on aga suurem väärtus teostuse käigus loodud andmetel – millal ja kui tihti peab hooldustöid teostama, kas hooldamisele on erinõudeid jne. InfraBIMi alused Selleks, et elukaareülene andmevahetus oleks teostatav, peaksid sektoris olema kokkulepitud üldised aluspõhimõtted – kuidas ja millisel viisil BIM-mudeleid luuakse ja andmeid toodetakse. Kokkuleppimist ja teostamist vajavad kolm teemat – juhendid, klassifikatsioonisüsteem ja andmete vahetuseks vajalikud standardid.

Juhendite peamine eesmärk on üldine arusaam, mida ja kuidas modelleerida. Klassifikatsioon loob süsteemsuse ja struktuuri. Standardid panevad paika, millised andmed osapoolte vahel liiguvad. See annab võimaluse ka protsesse automatiseerida ja luua eeldused masin-masin suhtluseks. Näiteks on see oluline teedeehituses, kus masin saab automaatselt infomudelist tuleneva info põhjal kujundada teenõlva üsna täpse vajaliku kaldega.

Avaliku sektori tellijate initsiatiiv

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt on kokku kutsutud avaliku sektori tellijate (AST) BIM ümarlaud. Peamiseks eesmärgiks on luua selgus ja arusaam, kuidas ja millisel viisil on mõistlik BIMi kogu ehitise elukaare vältel efektiivselt rakendada. Mainitud aluspõhimõtted ehk juhendid, klassifikatsioonisüsteem ja standardid omavad selles protsessis üliolulist osa. Ümarlaud jaguneb omakorda kaheks teemagrupiks – hooned ja infra (taristu).

Infra grupis on aktiivsemad osapooled maanteeamet, Tallinna linnavalitsus, Tallinna Sadam AS, Rail Baltic OÜ, RB Rail AS ja Edelaraudtee, kes kõik on ka tellijate poolt kujundatud BIMi ühiste kavatsuste deklaratsiooniga liitunud.

Avaliku sektori tellijad on väljendanud enda ühiseid kavatsusi deklaratsiooniga, mille peamine mõte on, et allakirjutanud kavatsevad BIMi rakendamisele aega pühendada ning seeläbi üldist ehitise kvaliteeti ja konkurentsivõimet tõsta. Teadlikkust tuleb tõsta Tellijate ring on väga lai ning ja nende teadlikkus ja oskused väga erinevad.

Näiteks on oluline teadmine, et lisaks 3D-modelleerimisele on BIMi osaks ka ehitusinfo juhtimine laiemalt kogu ehitise elutsükli vältel. Näiteks taristu haldamise ja hooldamise info on oluline BIM-protsessi osa. Teadlikkuse kasv ja ühine koostöö riiklike tellijate vahel on kaks märksõna, mis iseloomustavad kõige paremini praegust avaliku sektori tellijate BIM- ümarlauda.

Edasiste sammudena soovime sektoris toimuvaid initsiatiive liita ning seada fookus avalike, ühtsete ja neutraalsete aluspõhimõtete väljatöötamisega alustamisele. Näiteks on AST Infra grupp alustamas koostööd aluspõhimõtete kujundamise osas digitaalehituse klastri infra grupiga, sest küsimused, millega nn rohujuuretasandil tegeletakse, on väga sarnased.

Autor: Risto Vahenurm Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digitaalehituse valdkonna juht