Ehitussektor on ülekuumenemise lävel. Riik peaks seda oma kulutustes arvesse võtma, et ei kannataks teiste sektorite ettevõtted ja majandus tervikuna, rääkis Eesti Panga president Ardo Hansson tänasel konverentsil Äriplaan 2018.
Hansson tõi välja, et hetkel on valitsussektori investeeringute kasv kontsentreeritud ehitussektorisse, samuti on ehitussektoril kõige suuremad ootused tööhõive osas.
Juba toimunud hõivatute arvu muutust kirjeldades ütles Hansson, et olukord ehitussektoris ei ole veel nii dramaatiline, nagu eelmise buumi ajal, kuid selle poole liikumas. „Siis liikusid inimesed põllumajandusest ja tööstusest ehitusse. Praegu ei ole seda veel juhtunud, aga liigub sinnapoole.“
Hansson soovitas valitsusel ehitusse tehtavaid investeeringuid tagasi tõmmata. „Me näeme küll palju valitsuse rahaga ehitatut, aga kui teised ettevõtted ei saa seetõttu enam oma plaane teostada, viib see majanduse tasakaalust välja.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hanssoni sõnul peaks riigi fiskaalpoliitika olema majandust tasakaalustav jõud, sest erasektori investeeringud ja euroraha jõuavad ehitusse nagunii.
Hansson viitas korduvalt möödunud kümnendi buumile ja tõi välja, et 2007. aastal töötas Eesti majandus 10% üle oma potentsiaali, praegu oleme jõudnud punkti, kus Eesti majandus on üle oma potentsiaali 2%.
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?