Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puithoonete tuleohutuspoliitika kui metsik lääs
Ettevõtjate sõnul võib puithoonete ja -konstruktsioonide tuleohutuspoliitikat võrrelda metsiku läänega – igal ehitajal on normidest
oma arusaam, riiklik järelevalve lonkab ja uued pealesunnitud eurodirektiivid teevad niigi segase olukorra ainult keerulisemaks.
“Kui Eestis oleksid sama pädavad järelevalveametnikud ja tasemel riiklik jä- relevalve kui Skandinaavias, siis oleks olukord palju parem. Meie käed jäävad siinkohal lühikeseks,” kommenteeris Puidukoda OÜ tegevjuht Kristjan Saks olukorda.
Suured tootjad võivad küll isekeskis maha istuda ja ühtsetes standardites kokku leppida. Kuid kolme-nelja suurfirma kõrval on Eestis kümneid väikseid tootjaid, kellest sellised kokkulepped ringiga mööda lähevad.
Kokkuhoid tuleb kvaliteedi arvelt
Nagu enamasti, taandub kõik rahale. Peatöövõtja ehitusmeeskonna preemia sõltub tihti sellest, kui palju odavamalt algselt kokku lepitud eelarvest objekt valmis ehitatakse. Seega on ehitajate põhihuvi, kuidas töö võimalikult väikse eelarvega valmis saada.
See kehtib ka kõige suuremate ja tuntumate ettevõtete kohta. Kui eetiliselt see kokkuhoid saavutatakse ja kust näpistatakse, sõltub juba konkreetsest projekti- või objektijuhist. Kuna tegelikku tööd teeb alltöövõtja ja peatöövõtjat huvitab ainult odavaim hind, siis üldjuhul jõuab suurtele objektidele ka kahtlase kvaliteediga ehitusmaterjali, sealhulgas puitu.
“Tavaliseks on saanud, et kokkuhoid tuleb odavamate lahenduste või materjalide kasutamisest,” nentis Saks. Toogem näide. Kui päästeamet kiidab ühe või teise ehituslahenduse heaks ja ka klient sellega päri on, siis minnakse alati kõige odavama hinna peale.
See, et tegu võib olla tundmatu väikese tootja lahendusega, mille kvaliteet sügavalt kaheldav on, ei mängi rolli. Ametnike heakskiit on ju paberil olemas ja juriidiliselt on kõik korrektne. Ja tulemus ongi käes. Päeva lõpuks ei loe mitte ametlik dokument, vaid töö tulemus, millest sõltub hoones elavate, õppivate või töötavate inimeste tervis ja ohutus.
Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Ivo Jaanisoo ettevõtjate kriitikat järelevalve aadressil ei jaga. “Meie ei näe põhjust kahelda Eesti ehituse riikliku järelevalve sobivuses ehitusseadustikus esitatud nõuetele,” võttis Jaanisoo seisukoha.
Loe pikemalt SIIT.
Autor: Lennart Käämer, kaasautor
Seotud lood
Kui ettevõte sünnib soovist teha midagi sisukat ja põnevat, ei pruugi esialgu ollagi suurt strateegiat ja visiooni. Ent kui sellele lisandub aastatepikkune sihikindlus, oskus õigeid otsuseid teha ja kirg valdkonna vastu, võib sellest kasvada midagi suurt. Just nii on läinud ettevõttega Optimus Systems, mis alustas 20 aastat tagasi viieliikmelise meeskonnana ning on nüüdseks kasvanud Eesti turvavaldkonna liidriks.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele