14 august 2017

Materjalitootjad väidavad oma tooted reaalsest paremaks

Foto: Raul Mee

Ehkki ehitusmaterjalide kvaliteet on paranenud ja praaki on turul aina vähem, on Tehnilise Järelevalve Ameti sõnul viimasel ajal esinenud mitmeid juhtumeid, kus tootja on märkinud oma toote paremaks, kui selle tegelikud omadused lubavad, kirjutab Äripäeva erileht Ehitus.

14. septembril kohtuvad mõjukamad Eesti ehitusmaterjalide tootjad konverentsil „Materjalitootjate äriplaan 2018”. 

Praak- ja vigastest materjalidest ehitustoodete järelevalvest ja selle olulisusest ehitusplatsil ei ole palju räägitud, kuid teema on muutumas järjest aktuaalsemaks. Ehitusmaterjalide kehtivatest nõuetest ja näidetest elust enesest räägib konverentsil TJA peadirektor Kaur Kajak. 

Kuni 31. augustini kehtib konverentsile soodushind 229 eur. Pane ennast kirja SIIN.

Tavapärases mõistes ehitustoodete praaki – pragunenud või muul moel kahjustatud tooteid esineb Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori Kaur Kajaki sõnul harva, kirjutab Äripäeva augustikuine erileht Ehitus.

“Kümmekond aastat tagasi oli neid juhtumeid rohkem,” nendib ta, et praeguseks on suurenenud toodete hulk, millele on kehtestatud selged ja üle Euroopa kehtivad standardid. Arenenud on kvaliteedijuhtimise süsteemid ja katsemeetodid ning selle tulemuseks on kvaliteetsemad ehitustooted.

Küll aga on ameti sõnul viimasel ajal olnud juhtumeid, kus tootja on markeerinud oma toote paremaks, kui selle tegelikud omadused lubavad. Põhjuseks võib olla tootja soov saavutada ülitäpselt ja ilma tugevusvaruta standardis määratud tulemust, mis võib kaasa tuua toote omaduste halvenemise.

Selliseid juhtumeid pole Kajaki sõnul küll ülemäära palju, kuid see võib tähendada kliendi petmist ja võimalikku ohuallikat. Probleemi avastamine on keeruline, nõudes mitmeid sõltumatu pädeva asutuse katseid. Ettevõtjale toob see kaasa hulganisti sekeldusi nagu toote turustamiskeeld, tarbijale tekkinud kahju hüvitamine jne.

Tootja üritab klienti petta

Näiteks soojustusmaterjalide puhul on ette tulnud, et toode on madalama survetugevusega, kui sellele märgitud, räägib Kajak. Sellistel juhtudel on pealtnäha materjaliga kõik korras, aga katsetades ja hinnates võib selguda, et tootja on omadused kas tahtlikult või tahtmatult tegelikkusest paremaks hinnanud.

“See ei mõjuta alati ehitise ohutust, aga seda võib jällegi pidada kliendi petmiseks,” räägib Kajak. Eesmärgiks võib olla soov müüa toodet kallimalt – kõrgema kvaliteedi ja paremate omadustega toode maksab rohkem. “Suhtume sellistesse olukordadesse tõsiselt,” nendib Kajak. “Katsetasime möödunud aastal omaalgatuslikult kõik peamised soojusisolatsioonimaterjalid läbi ja tulemused olid võrreldes varasemate aastatega head,” selgitab ta.

Nii nagu püütakse valepileteid või muud valekaupa müüa, esineb tema sõnul pettureid ka ehitusmaterjalide turul, mistõttu tuleb turgu kindlasti kontrollida, ütleb Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane.

Pikemalt saad lugeda SIIT.

Autor: Urve Kask, kaasautor

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785