Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti hakkab kõrgusi arvutama Amsterdami nulli järgi
Keskkonnaminister allkirjastas eile geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakatakse Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eestis loobutakse.
„Euroopa kõrgussüsteemile üleminekut on ette valmistatud pikka aega ning nüüd on kindel, et saame Eesti 100. sünnipäeva tähistada juba uutes „kõrgustes“. Kroonlinna nullilt Amsterdami nullile üleminek toob piirkonnast sõltuvalt kaasa 15–24 sentimeetrise absoluutsete kõrgusväärtuste tõusu. Näiteks Suur-Munamägi, mille ametlik kõrgus on praegu 317,2 meetrit, saab kõrgusväärtuseks 317,4 meetrit,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.
Uuele süsteemile üleminekul muutuvad praegused kõrgusväärtused. Seda põhjusel, et enne arvutati kõrgused Kroonlinna merevaatlusjaamas mõõdetud keskmise veetaseme järgi (aastatel 1825–1840), nüüd aga Amsterdami merevaatlusjaama mõõtmiste järgi (aastatel 1683–1684). Seega Suur-Munamägi ei muutu looduses kõrgemaks ja vett ei jää meres vähemaks. Euroopa kõrgussüsteemiga ei vähene ega suurene ka veekogude kaitsevööndi ulatus.
„Euroopa kõrgussüsteemile ülemineku vajaduse on tinginud mitu asjaolu. Näiteks Balti 1977. aasta kõrgussüsteemi vananemine, selle määratlemisel kasutatud ebatäpsed füüsikalised parameetrid ning soov olla Euroopaga ühtses kõrgussüsteemis. Need põhjused viisid otsuseni valmistada ette kõik vajalik Euroopa kõrgussüsteemile üleminekuks,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits ning lisas, et aastaks 2000 oli ligikaudu 47 protsenti senistest riikliku kõrgusvõrgu märkidest hävinud, see aga muutis kõrgusmäärangu ajamahukaks ja kulukaks. Nüüdseks on Maa-ameti korraldamisel ajakohastatud tervet maad kattev riiklik kõrgusvõrk, mis kõrguste lähteandmestikuna võimaldab muuhulgas ka täpset kõrgusmäärangut GPS-vastuvõtjatega.
Enamik Euroopa riikidest, sealhulgas Soome, Norra, Rootsi, Läti ja Leedu kasutavad juba Euroopa kõrgussüsteemi. Seega paljude rahvusvaheliste projekteerimis- ja ehitusprojektide puhul saab hakkama ühe kõrgussüsteemiga ega pea tegelema ümberarvutamisega.
Euroopa kõrgussüsteemi kasutusele võtmiseks on seatud ka kolme kuu pikkune üleminekuperiood. Enne 1. jaanuari 2018 alustatud ehitusprojektid võib lõpuni viia vanas süsteemis.
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Sinna kerkib tulevikus rohkem kui 600 kaasaegset kodu
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele