Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sügisest kasutusel uus riigihangete seadus
1. septembrist jõustub juuni keskel riigikogus heaks kiidetud uus riigihangete seadus, mis ühest küljest suurendab küll bürokraatiat, kuid teisalt annab varasemast paremaid võimalusi väikeettevõtetele.
Riigikogu kiitis riigihangete seaduse (450 SE), riigikogu teatel suurendatakse sellega riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendatakse hankemenetluse kulusid ning võetakse üle kolm Euroopa Liidu direktiivi.
Olulise muudatusena annab uus seadus hankijale võimaluse kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist esmajoones pakkujate endi kinnituste abil ning nõuda lisadokumentide esitamist üksnes edukalt pakkujalt. Kuivõrd ka eduka pakkuja kontroll toimub peamiselt elektrooniliste andmebaaside alusel, väheneb nii hankijate töö- kui ka ettevõtjate halduskoormus, täpsustas rahandusministeerium.
Seadus näeb ette riigihangete piirmäärade tõstmist, mis võimaldab senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid. Samuti loob seadus eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele, sest piirab ostja õigust nõuda konkursil osalemiseks suurt majanduskäivet ning kohustab ostjat täiendavalt põhjendama, miks ta ei soovi suurt hanget tükeldada väiksemaks.
Seadus näeb uue hankemenetluse liigina ette innovatsioonipartnerluse, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Samuti on väikesemahulised muudatused hankelepingus lubatud täiendava põhjendamiskohustuseta. Väikesemahulisteks muudatusteks peetakse 10 protsenti asjade ja teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest.
Uue riigihankeseadusega luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele. Kohustus üle minna e-riigihangetele tekib alles 18. oktoobriks 2018, sest infotehnoloogilised võimalused nõuete täitmiseks tulevad riigihangete registrisse ja selle uuendamiseks algatas ahandusministeerium uue arendusprojekti.
Ehitustööde riigihangetes võetakse põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste välistamiseks kasutusele nn lubatud kõrvalekalde protsent, mis annab hankijale õiguse küsida pakkujalt selgitust tema pakkumuse tõsiseltvõetavuse kohta.
Seadus laiendab hankija võimalusi kõrvaldada riigihankest ebaausaid ettevõtjaid, sh lisandub hankijate poolt kaua oodatud võimalus kõrvaldada riigihankest ettevõtjaid, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepinguid.
Seaduses kehtestati ka alltöövõtjate kaitse regulatsioon. Alates 1. jaanuarist 2019 jõustuvad täiendavad sätted alltöövõtjate kontrollimise ja neile tasu maksmise lisatagatiste kohta ehitustööde hankelepingutes.
Vaidlustusmenetluses saab vaidlustuskomisjon hakata välja mõistma vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud alates 2019. aasta 1. jaanuarist.
Seaduse üldine jõustumise tähtaeg on tänavu 1. septembril.
Seotud lood
Uuesalu on noor, arenev ja looduskeskne küla Tallinna lähedal Rae vallas Tartu ja Viljandi maantee vahelisel alal, kuhu on kodu leidnud enam kui 300 leibkonda. Suure osa sealsetest majadest ehitas Tartal Grupp ja ettevõtte kinnisvara projektijuht Ard Ernits rääkis pisut ka elamute ehitusprotsessist Põdra tee ridaelamute näitel.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele