Riigi raha ei tasu kulutada sinna, kus ei toimu innovatsiooni ehk üürikorterite ehitusse, leiab endine väliskaubandus- ja ettevõtlusminister, reformierakondlasest riigikogu liige Anne Sulling.

- Anne Sulling (vasakul) koos Aare Tammemäe ja Gunnar Kobiniga.
- Foto: Raul Mee
„Riigi üks peamisi innovatsioonikulutuste indikaatoreid on kulutused teadus- ja arendustegevusele osakaaluna SKT-st. Hoonete renoveerimine ja ehitamine ei kuulu selle hulka,” teatas Sulling pressile.
Sulling märkis arupärimises ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palole, et minister lubas suunata täiendavad 160 miljonit eurot innovaatilisema Eesti ettevõtluse arendamisse, kuid 60 miljonit sellest läheb üürielamute programmi ja 40 miljonit Tallinna linnahalli rekonstrueerimiseks.
„Rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid IMF-ist soovitavad suunata täiendavaid vahendeid innovatsiooni toetusprogrammidesse nagu EAS-i innovatsiooni- ja arendusosak ja ettevõtte arenguprogramm,” põhjendas Sulling rahulolematust. “Innovatsiooni edendamisel on mõistlik pöörata tähelepanu valdkondadele, kus tase on kõige nõrgem – näiteks töötlevale tööstusele, kus Eesti mahajäämus Euroopa Liidu keskmisest on suurim. Tänane koalitsioon on teinud valiku suunata see raha aga projektidesse, milles pole innovatsiooni loomine võimalik.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastas riigikogus saadikute arupärimisele innovatsiooni edendamise kohta Eesti majanduses.
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?