Juba eelmisel aastal pööras ehituses kaks aastat kestnud kahanemine tagasihoidlikule tõusule, tänavu aga on mõnes kohas juba tunda buumilõhna – järjekorrad venivad ja hinnad tõusevad.
Kas nimetada kasvu soojenemiseks või kuumenemiseks, ekstraraha pole mingit põhjust juurde kühveldada. Sestap maksab valitsusel kainelt otsa vaadata linnahalli renoveerimise ja üürimajade ehitamise projektile ja need eelarvast maha tõmmata.
Eelarve tuludest on mitu maksurida juba kadunud või vähemalt kahtluse alla pandud, uute tuluteenimise kohtade otsimise asemel on mõistlik üle vaadata kulud. Selle eest, et riigieelarve miinus kujuneb planeeritust suuremaks, on hoiatanud juba kõik arvestatavad institutsioonid. Nende kahe projekti raha kokku on suurusjärgus 100 miljonit, küllaltki suur auk.
100 miljonit eurot ehitusele turbokäiku sisse ei pane, selle kvartali maht ulatus üle 450 miljoni euro, aga abiks oleks ikka. Aga riigi enda rahakotile pole kasulik, sest iga lisanduv maht lööb hindu üles.
Needsamad 100 lisamiljonit võivad aga kulda väärt olla siis, kui Eesti saab nii rikkaks, et eurorahavool lõpeb. Kõrge elatustasemega Suurbritannia lahkumine liidust toob selle aja meile arvatust lähemale, ja siis on ehituse turgutamine nii vajalikum kui ka odavam. Tark säilitaks selleks ajaks reserve.
Loe juhtkirja täies pikkuses Äripäevast.