Vaata Ehituskäsiraamatu värskeid täiendusi

Alates 1. maist 2017 on hoone omanikul kohustus tagada sideettevõtjale hoonesisese sidevõrgu opereerimise võimalus. Tegemist on unikaalse kohustusega, sest varem ei ole hoone omanikule seadusega pandud analoogseid kohustusi mõne teise eraõigusliku isiku ees, kirjutab peatoimetaja Tuulikki Laesson Äripäeva Ehituskäsiraamatu 57. täienduses.

Äripäeva Ehituskäsiraamatu kodulehekülg on http://kasiraamat.ee/et/ehituskasiraamat.

Käsiraamatu täiendusi saate veebis lugeda varem kui paberil. 

Käsiraamatu veebis täiendatud: 

sisukord;

ptk 5, 7 ja 9 lühisisud;

ptk 5.1.4. Detailplaneeringu asendamine projekteerimistingimustega;

ptk 5.2. Projekteerimistingimused;

ptk 5.1.7. Projekteerimistingimustega detailplaneeringu täpsustamine;

ptk 7.2.6. Hoonesisene sidevõrk:

ptk 9.1.14. Side- ja telekommunikatsiooniehitised

Ehituskäsiraamatu 58. täiendus ilmub juunis 2017.

Edaspidi:

keskkonnamõju hindamine;

mürakaardid;

ehituslepingud;

riiklik järelevalve. 

 

 

Nõude mõte on tagada kiire interneti jõudmine lõpptarbijateni ehk nt korterite omanikeni kortermajades ja üürnikeni büroohoonetes. Tähtis on tähele panna, et uute hoonete ehitamisel ja olemasolevate ümberehitamisel ehitusteatise ja ehitusloa alusel peab hoone omanik ise ehitama nn hoonesisese sidevõrgu ehk sideettevõtja teenuse osutamiseks vajaliku taristu. Seaduses ei ole fikseeritud sellise füüsilise taristu väljaehitamise eest tasu küsimist sideettevõtjalt, kuid võib eeldada, et hoone omanikul on sellise tasu saamise õigus (vt täpsemalt ptk 7.2.6).

Kindlasti on hea uudis, et alates 1. märtsist 2017 on vaba ehitustegevus sideliinide paigutamine olemasolevatele ehitistele, s.o ka elektrivõrkudega samadele postidele. Seega, kui muidu läheb vaja sideliini ehitamiseks ehitusluba, siis mööda elektriliini mineku korral ei pea enam luba saama ega ka teatist esitama (vt ka ptk 9.1.14).

Pole vaieldav, et detailplaneering näeb ette nõuded ehitistele ja neist nõuetest tuleb kinni pidada. Detailplaneering aga võib olla kehtestatud juba nii kaua aega tagasi, et nõuded ei ole enam ajakohased ega taga kvaliteetset avalikku ruumi. Üks võimalus uute nõuete fikseerimisel on uue detailplaneeringu koostamine, kuid see on ressursimahukas ettevõtmine, mistõttu on ette nähtud ka vähem bürokraatlikud tegutsemisvõimalused projekteerimistingimuste kaudu. See, kuidas, millal ja mida saab projekteerimistingimustega fikseerida, on välja toodud peatükkides 5.1.4, 5.1.7 ja 5.2.

 

 

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva@ehitusuudised.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785helen.paapsi@aripaev.ee