• 08.03.17, 13:59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lasita Maja disainikonkursi peaauhinnad noppis Poola arhitekt

Lasita Maja rahvusvahelisele aiamajade disainikonkursile esitati poolsada tööd 24 riigist. Võitjaks kuulutati Poola arhitekti Aleksandra Wódka-Kaszubska kavand „Alucoli”, teatas võistluse kaaskorraldaja arhitekt Tiit Sild.
Võidutöö: Poola arhitekti Aleksandra Wódka-Kaszubska kavand „Alucoli”.
  • Võidutöö: Poola arhitekti Aleksandra Wódka-Kaszubska kavand „Alucoli”.
Auhinnalise eripreemia said Ognyan Parvanov Krastev Bulgaariast ning Sven Aretz, Roman Kru?kel, Sophie Schulten Saksamaalt. Žürii märkis ära veel kaks projekti, mille autorid olid Miguel Huelga de la Fuente ja Iria de la Pe?a Mendez Hispaaniast ning Matthew Springett, Alex Taylor, Harrison Dunn, Kate Slattery, Jacob Valvis Ühendkuningriikidest.
Tiit Silla sõnul korraldatakse Eestis arhitektuurivõistlusi tihti, kuid enamasti mõne suure kontserdimaja või linnaväljaku tegemiseks. „Lasita Maja võistlus keskendus väiksele moodulile ehk aiamajale ning oli selles mõttes eriline. Tulemus jääb inimeste aedadesse paljudeks aastateks ning seetõttu mõjutab see paljude inimeste elukeskkonda.”
Žürii lähtus oma otsuse tegemisel sellest, et konkursi võidutööd oleksid lihtsasti toodetavad, et need lisaksid olemasolevale turule lisandväärtust ning et neil oleks piisavalt potentsiaali tõusta uueks müügihitiks. Žüriisse kuulusid Lasita Maja esindajad Stefan Straif (Austriast) ja Franck Mauxion (Prantsusmaalt) ning Eesti arhitektid Sille Pihlak, Karli Luik ja Raul Kalvo.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Žüriiliige ja arhitekt Sille Pihlak ütles, et sellise konkursi korraldamine näitab, et Lasita Maja oskab väärtustada head disaini. „Eestil võikski tekkida oma käekiri läbi selliste väikevormiliste struktuuride, selle asemel, et kopeerida alpi maastiku palkmaju. See võistlus oli esimesi samme selles suunas, et me ei vii puitu toorainena välja, vaid materjal väärtustatakse läbi disaini enne, kui see Eestist välja läheb.”
Kõigi plaanide kohaselt peaks võidutöö prototüüp valmima lähema poole aasta jooksul ning osta saab seda ilmselt juba aasta pärast.
AS Lasita Maja on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis asutati Tartus 1998. aastal ning millest on tänaseks arenenud Euroopa üks suurimaid aiamajade tootjaid. Lasita Maja annab tööd rohkem kui 200-le inimesele, tootes aastas kokku umbes 40 000 erinevat ehitist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.10.25, 10:33
Garaažiuste külmasildade probleemi pärast enam pead vaevama ei pea
Garaažiuste ja teiste tõstanduste alla tekkivad külmasillad ning ilmastiku mõjul siseruumidesse sattuv sadevesi on aastaid olnud probleemiks paljudes tootmis-, tööstus- ja kaubandusettevõtetes. Lahenduseks on SOJLO®, mis pakub kaasaegseid energiatõhusaid külmasillavabasid uksekünniseid.

Viimased uudised

Uudised
  • 23.10.25, 15:21
Selgus Viljandi bussijaama ja Selveri arhitektuurivõistluse võitja
Uudised
  • 23.10.25, 13:43
Ehitussektori hinnatõus toob kinnisvara hinnatõusu
Uudised
  • 23.10.25, 10:16
Hundipea arendaja hakkab vanadest majadest tegema uusi
Uudised
  • 23.10.25, 09:52
Roosimaa: kättesaadavus ei tähenda, et korter Toompeal peab maksma sama palju, kui Maardus
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
Uudised
  • 23.10.25, 07:00
Vajadus büroopindade kasutusotstarbe muutmiseks on olemas
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Uudised
  • 22.10.25, 14:15
Everaus loob puitelementidest uusarenduse
Uudised
  • 22.10.25, 11:51
Popi minimaja ehitamist piirab rida keelde
Uudised
  • 22.10.25, 10:45
Kinnisvaraarendaja ja planeerimisameti juht tegid kokkuleppe
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele