Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikogus moodustati Tallinn-Helsingi püsiühenduse rajamise toetusrühm
„Hetkel viiakse läbi põhjalikku Tallinn – Helsingi püsiühenduse uuringut, mis valmib järgmise aasta teiseks pooleks. Tegu on ajaloolise võimalusega, mis realiseerudes kasvatab mõlema riigi majandust, ning tõstab Tallinna ja Helsingi regiooni olulisust kaksikpealinnana,“ ütles toetusrühma initsiaator ning eelmise valitsuse majandus- ja taristuminister Michal.
„Esimesed joonised Tallinna ja Helsingi vahelisest õhupallidel püsivast sillast on pärit aastast 1871. Tänaseks on tehnoloogia mõõtmatult arenenud ning Hyperloop tehnoloogia pioneerid on soovinud, et ka nendega arvestataks plaanide tegemisel. See näitab, et tegu on ideega, mida maailmas märgatakse,“ sõnas Michal.
Toetusrühma aseesimehe Yoko Alenderi sõnul on toetusrühma oluline roll avalikkuse kaasamisel. „Kindlasti on kodanike ühendustel, arhitektidel ja ettevõtjatel Tallinn-Helsingi püsiühenduse loomisel kaasarääkimise soovi. Riigikogu võiks olla koht, kus keeb arutelukatel nii suure unistuse teostamisel,“ ütles Alender.
Esialgsete uuringute järgi peetakse Tallinn-Helsingi püsiühenduse loomise hinnaks 9 – 13 miljardit ning tasuvusajaks hinnanguliseks 37 aastat.
Toetusrühma kuuluvad lisaks Michalile ja Alenderile Arto Aas, Maire Aunaste, Deniss Boroditš, Monika Haukanõmm, Remo Holsmer, Jüri Jaanson, Toomas Kivimägi, Aivar Kokk, Eerik Niiles Kross, Helmen Kütt, Kalle Laanet, Ants Laaneots, Maris Lauri, Lauri Luik, Meelis Mälberg, Aadu Must, Liisa Oviir, Kalle Palling, Keit Pentus- Rosimannus, Barbi Pilvre, Heidy Purga, Laine Randjärv, Taavi Rõivas, Erkki Savisaar, Artur Talvik ja Urve Tiidus.
Toetusrühmade ja ühenduste kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.
Seotud lood
Talve lähenedes tuleb ettevõtetel arvestada suurenevate elektrikuludega. Kui päikesest toodetud energiat jääb vähemaks ja kallimad elektritunnid hakkavad rahakotis tugevamalt tunda andma, võib akusalvesti näida hea lahendusena: akud saab täis laadida siis, kui elekter on odav, ning salvestatud energiat kasutada kallitel tundidel. Tegelikult ei peaks aga sugugi iga ettevõte endale akupanka soetama.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
3
Viimased uudised
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele