3D mudeli kasutamine andis rahvusarhiivi ehitusel olulise võidu

“Silmapaistvad objektid sünnivad ehitaja, tellija, projekteerija, arhitekti, järelvalve ja lõppkasutaja koostöös,” on YIT Ehituse ehitusdirektor Toomas Rapp veendunud. Vaatamata Rahvusarhiivi ehitamise pingelisele ajagraafikule, hoone spetsiifikale ja varade säilitamise tingimustele anti tänu korrektsele projekteerimisele hoonele kasutusluba isegi kuu aega enne tähtaega. 

2014. aasta sügisel välja kuulutatud Rahvusarhiivi hoone ehitushankel kasutas Riigi Kinnisvara AS esmakordselt Eestis uudset väärtuspunkide arvestamise meetodit, kus ehituse maksumus andis 80 väärtuspunkti ja tööprogramm 20 väärtuspunkti. Seega hinnati mitte ainult ehituse hinda, vaid ka ehituse ja kvaliteedi juhtimist ning komisjoni ees tuli esitleda tööde korraldamise ja juhtimise plaani, ajagraafikut, samuti keskkonna- ja ohutusplaani. 

“Meie meeskond tegi ära põhjaliku eeltöö ja saime programmi eest 19 punkti 20-st. Kasutasime ehitusprotsessi juhtimiseks ja kontrolliks reaalajas 5D projektijuhtimise tarkvaralahendust, sealhulgas BIM ehitusinfo modelleerimist, mis tol ajal oli uudne,” selgitas YIT Ehituse divisjonijuht Andres Jakobi.

Kuna tegemist on esindushoonega, on Vaikla Stuudio välja töötatud sisekujundus läbimõeldud ja pilkupüüdev. Rahvusarhiivi kontori osa fassaad on kaetud mustrilise trükikangaga. Kunstilise lahenduse kohta korraldas Riigi Kinnisvara AS eraldi hanke, mille võitis muster “Uure”.

Arhiivi osa on katud paberilehti jäljendavate betoonpaneelidega. Kokku valmistati kaheksa erineva kujuga paneele, mis mõjuvad seinal kõik veidi erinevalt. Murtud paberilehe joont järgivad ka suured keraamilised seinaplaadid 60x60 seinaplaadid, mis on arhiivi köögi osades ja WCdes. Sisekujunduses on kasutatud palju tumedaid toone ning kui ehituse käigus tundus, et mulje jääb väga tume, siis lõpptulemus on suurepärane.

Uus maja mahutab 43 riiulikilomeetrit materjale. Arhiivi spetsiifikast tulenevalt tuli tähelepanu pöörata vara säilitamise ja säilimise tingimustele, mis nõuavad kindlat temperatuuri ja niiskuse taset. Nii paber- kui ka digitaalse arhiivi ruumis tagavad täpse temperatuuri ja niiskuse taseme täppiskonditsioneerid.

Samuti ei saa digitaalarhiivi hoidlates kasutada tavapärast tuletõrjesüsteemi, mis vee kasutamise korral hävitaks digiainese. Seetõttu on digitaalarhiivi hoidlates gaaskustutus, kus kasutakse argooni ja lämmastiku segu. “Tulekahju korral düüsid avanevad ja viiakse hapnikutase alla 15%. Selline õhukonsistents ei ole põlemiseks piisav, tuli ei saa õhku peale ning kustub ise ära,” selgitas Sven Rumm. 

Tähtsad õige temperatuur ja niiskustase

Ligi aasta jooksul kolimise käigus on uude majja toodud 3,5 miljonit säilikut. Eesti Rahvusarhiivi riigiarhivaar Priit Pirsko sõnas: “Meil oli ehitajale kaks peamist ootust: esiteks, et arhiivi südames ehk hoidlas oleks saavutatud õige temperatuur ja niiskustase. Ja teine ootus oli, et arhiivi kasutusfunktsionaalsus oleks uurijatele ja kasutajatele vastavad 21. sajandile. Noora puhul on mõlemad ootused täidetud.”

Pirsko sõnul on umbes aasta kolitud, alustati Tallinnast, Haapsalust ja Kuressaarest materjalide kolimist ja kõige suurem hulk -- 110000 arhiivikarpi - koliti Tartust vanast Liivi tänava arhiivimajast. “Eks uus maja vajab kohanemisaega, inimestele on see suur muutus, kui kolida 1904. aastal ühiselamuks ehitatud majast Rahvusarhiivi jaoks ehitatud majja. Noora majas töötab ligikaudu 80 inimest ja inimesed on rahul ja õnnelikud. Oleme ootusärevad, sest 3.-4. veebruaril on avatud uste päevad ja meie arhiivi uksed on lahti kõigile Eesti inimestele ja Eesti külalistele,” lausus PIrsko.

Rahvusarhiivi hoone ehitustööd jõudsid lõpule eelmise aasta märtsis.

Loe Rahvusarhiivi hoone kohta täpsemalt ka siit.

Konverentsi BIM kui terviklik protsess kavaga saad tutvuda siin.