Rahvusarhiivi uus peahoone avab uksed

Pärast seitse aastat väldanud planeerimis-ja ehitustöid avab Rahvusarhiivi peahoone Noora 1. veebruaril viimaks uksed. Pidulikul tseremoonial osaleb ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Noora nime esimene silp viitab hoone asukohale Nooruse tänaval, teine silp on lühend rahvusarhiivist.

Hoone planeerimine algas 2010. aasta lõpus, ehitustööd detsembris 2014. Noora sai nurgakivi 15. aprillil 2015. Noora arhitektid on Sander Aas ja Illimar Truverk. Arhiivihoone projekt valmis kolme arhitektuuribüroo – Asum Arhitektid OÜ, Architect11 OÜ ja Vaikla Stuudio OÜ – koostöös.

Ehitustööde tellija oli Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, töid teostas YIT Ehitus. Hoone ehitusmaksumus on 7,7 miljonit eurot pluss käibemaks.

Noora on projekteeritud kahe eraldiseisva hoonena: fassaadipoolses osas paiknevad viiel korrusel avalikkusele, administratsioonile ja teistele töötajatele mõeldud ruumid ning digitaalarhiiv, teine osa on monoliitne hoidlakompleks.

Hoone projekteerimisel on arvestatud ka teise ehitusetapiga, nimelt on krundile võimalik ehitada veel 10 000 ruutmeetrit hoidlapinda lisaks. Mingeid ajalisi plaane ehituse kohta pole aga paika pandud, kuna see sõltub sellest, millal «vana» osa täis saab. See võib juhtuda viie, aga võib juhtuda ka kümne aasta pärast.

Rahvusarhiiv on valitsusasutus, mis tagab isikute õiguste tõendamiseks vajaliku teabe kestmise ja kasutamise. Ühtlasi on Rahvusarhiiv teadmusasutus, mille eesmärgiks on Eesti ühiskonda peegeldava informatsiooni (dokumentaalne kultuuripärand) kogumine, arhivaalidele juurdepääsu võimaldamine nii arhiivis kui veebis ning kogude säilitamine nõuetekohastes tingimustes. Rahvusarhiiv arendab erinevaid arhiiviteenuseid ning teadus- ja publitseerimistegevust kooskõlas ühiskonna pikaajaliste huvide ja kasutajate vajadustega.

«Pikki aastaid oleme arhiiviseadust eirates tõrjunud igasugust kogumistegevust, sest meil ei ole selleks olnud lihtsalt pinda. Praegu ei oska me aga täpselt prognoosida riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ainesevoolu, mis meile nüüd hakkab saabuma seetõttu, et tekib vaba hoidlapind,» selgitas Rahvusarhiivi haldusdirektor Jaak Koiduaru.

Nooras on uurijate käsutuses moodne uurimissaal, kus on lisaks ajalooallikatega tutvumisele võimalik kasutada isedigiteerimistöökohta, et mugavalt huvipakkuvatest materjalidest endale digikoopiad teha. Kooligruppe ootab Rahvusarhiivi uues peahoones arhiivipedagoog, arhiivitundide ja töötubade läbiviimiseks on olemas spetsiaalne õppeklass.

Igapäevane klienditeenindus algab Nooras 6. veebruaril. Noora massiivses hoidlaplokis on 26 hoidlat, mis pakuvad dokumentidele 13.-21. sajandist sobivaid hoiutingimusi. Samuti tõusis uute hoidlapindadega Rahvusarhiivi võimekus võtta vastu uusi materjale. 

Loe hoone ehitushanke hindamiskriteeriumitest siit, sarikapeost siit ja heliinstallatsioonist siit.

Galerii

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2017

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Lemminkäinen otsib TEEDEEHITUSE PROJEKTIJUHTI

Finesta Baltic OÜ

30. detsember 2017

Ehituse erilehed