Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kesko Senukai investeerib 100 miljonit
Ehitus- ja sisustuskaupluste kett Kesko Senukai investeerib kaupluste kaasajastamisse ja arengusse 100 miljonit eurot, kavatsedes kaasajastada kaupluste kauba- ja teenustevalikut sisustus- ja vabaajakaupade osas.
Eestis saab esmalt 3,4 miljoni euro suuruse rahasüsti Haabersti K-rauta kauplus, millega luuakse ka täiendavalt 24 töökohta, teatas ettevõte.
“Kaks suurt Baltikumi turuliidrit – Senukai ja K-rauta – ühendavad oma kogemuse ning avavad Tallinnas uue kontseptsiooniga kaupluse,” rääkis Kesko Senukai Eesti juhatuse liige Ramunas Adamonis. “Oleme ka ise elevil ühendades kahte ehitus- ja sisustusvaldkonna äri üheks tervikuks ning usume, et loome midagi tõeliselt väärtuslikku ehk mugava, heade hindande ning laia toote- ja teenuste valikuga kaubanduskeskuse.”
“Meil on juba positiivne kogemus Riiast, kus suutsime üllatada nii iseennast kui kliente,” ütles Kesko Senukai Baltikumi juht Arvydas Sapola. “Hea ostuelamuse eelduseks on nii kaasaegne ja modernne ostukeskkond kui ka kliendi ootustele vastav kauba- ja teenustevalik.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks klassikalisele ehituskaubale pannakse senisest enam rõhku kodukujundusele, valgustusele ja majapidamisele. Uute tootegruppidena jõuavad K-rauta lettidele laste mänguasjad, spordi- ja vabaajakaubad ning kirjatarbed. Kokku laieneb sortiment 15 000 erineva toote võrra. Kaupluses aitavad nõu ja jõuga 88 professionaalset konsultati.
Eestis tegutseb 8 K-rauta kauplust: kaks Tallinnas, lisaks üks Tartus, Pärnus, Rakveres, Kuressaares, Võrus, Valgas. Kaubandusvõrku opereerib Kesko Senukai, millele kuulub lisaks Eesti kauplusele 85 poodi Leedus, 8 Lätis ning 20 Valgevenes. Võrgu ühine käive ulatus 2015. aastal 583 miljoni euroni. Kesko grupp on üks juhtivaid jae- ja hulgimüügiettevõtteid Euroopas, 2015. aasta käive oli ligi 9 miljardit eurot.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.