Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks Riito alltöövõtjad pika ninaga jätab?
Riito Ehitusest lahkunud projektijuht Meelis Matt rääkis Äripäevale, miks ettevõttel on kombeks maksta vaid alltöövõtjaile, kes on nõus ka järgmistel objektidel kaasa lööma.
Matti sõnul põhjendas Riito Ehituse endine juhatuse liige Erik Liiv alltöövõtjatele maksmata jätmist vaatamata sellele, et tööd on korrektselt lõpetatud, asjaoluga, et ettevõttel ei ole raha.
"Põhjendused jäid nendesse raamidesse, et raha ei ole. Kui mõne teise objekti rahad tulevad, siis maksavad. Samas objektid, millega mina tegelesin, olid üldjuhul rahavoogude mõttes plussis ja kõik arved said tasutud, välja arvatud minu viimane objekt Riitos. Eks nad tõid ettekäändeks teisi objekte. Neid rahasid ei võetud objektipõhiselt, vaadati tervikut," rääkis Matt.
"Loomulikult need asjad on sihilikult tehtud, et võta uus objekt ja maksame vanad ära. Riitol on vaja tööressurssi, mida neil ehitusturul napib. Sihilikult maksmata jätmine… Sellega on nii ja naa. Keegi kogemata maksmata ei jäta, aga kas see tuleb ressursipuudusest või lihtsalt pahatahtlikkusest, ei oska ma öelda," sõnas ta.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.