Uutes hoonetes on mitmeid nutikaid süsteeme, kuid maja saab nutikaks pidada ainult juhul, kui need süsteemid omavahel suhtlevad, kirjutab Äripäeva ehituse lisaleht.
OÜ Nutimaja juhatuse liige Jüri Reitsakas tunnistab, et seadmed võivad olla küll nutikad, aga kui nad omavahel ei suhtle, pole maja siiski nutikas.
  • OÜ Nutimaja juhatuse liige Jüri Reitsakas tunnistab, et seadmed võivad olla küll nutikad, aga kui nad omavahel ei suhtle, pole maja siiski nutikas.
  • Foto: Andras Kralla
Sellist maja pole tarvis distantsilt juhtida, vaid see juhib end ise. OÜ Elkoral juhatuse liige Aleks Loonurm nendib, et nende pakutava nutika lahenduse klientideks on peamiselt ehituse peatöövõtjad, aga ka arendajad. Kõigi ettevõttest läbi käivate äripindade – büroo- ja tootmishoonete juures kasutatakse automaatikat, mis juhib tehnosüsteeme, eluhoonetest kasutatak-se automaatikat umbes 30–40 protsendil.
“Korteripõhiselt saab juhtida ventilatsiooni, kütet ja jahutust. Äpi abil on võimalik vaadata ja haldurile saata arvesti näite,” kirjeldab Loonurm. “Mõni eeldab nutikast kodust rääkides võimalust juhtida valgustust ning miks mitte sellega koos ka muusikat või kardinaid,” jätkab ta. Võimalik on videovalve, garaaži- ja välisuste avamine ning häireteated tulekahju või sissetungi korral.
OÜ Nutimaja juhatuse liikme Jüri Reitsakase sõnul on nende klientideks nii ehitusfirmade projektijuhid, arendajad, eraisikud, ärihoonete omanikud kui ka partnerid. Tema sõnul on raske defineerida, milline on nutikas maja, sest teatud määral on kõik majad nutikad. “Näiteks juhul, kui neid saab valvesse panna ning signalisatsiooni iPhone’i abil juhtida, sisse ja välja lülitada.”
Kui räägitakse targast majast, siis kõigile kangastub kohe, et seal on väga palju tehnikat. Kui räägime tarkadest majadest, siis praegu on võetud suund hoopis low tech majade poole, mis tähendab võimalikult vähese tehnoloogiaga maju, mis samal ajal tagavad hea sisekliima, väikse energiakulu jms. Seda suunda aga eriti ei propageerita, sest kõrgtehnoloogiliste majade vastu on müügihuvi – puutetundlikud juhtimissüsteemid, lülitid jm. Low tech majadel müügimehi pole.”
Endrik Arumägi: „Targa maja mõiste on ära lörtsitud. Kui reklaamitakse tarka maja, siis see tähendab, et ma saan mobiililt juhtida valgustust, akna ees olevaid kardinaid ja vaadata liikumisandurite järgi, kas kass käis söömas. Aga tegelikult pole targa maja mõte valgustuses ega kardinates, vaid seal kasutatud tehnosüsteemides (küte, ventilatsioon, jahutus, valgustus jne) ja et neid kasutataks optimaalselt. Kõige tähtsam on tehnosüsteem tööle saada ka siis, kui planeeringus midagi muutub.”
 
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.08.26, 14:29
Ridaelamu elanik eeldab korteriga võrreldes suuremat privaatsust
Uuesalu on noor, arenev ja looduskeskne küla Tallinna lähedal Rae vallas Tartu ja Viljandi maantee vahelisel alal, kuhu on kodu leidnud enam kui 300 leibkonda. Suure osa sealsetest majadest ehitas Tartal Grupp ja ettevõtte kinnisvara projektijuht Ard Ernits rääkis pisut ka elamute ehitusprotsessist Põdra tee ridaelamute näitel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele