• 16.12.16, 11:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tallinna Lennujaama parandustööd said rahasüsti

Põhjamaade Investeerimispank ja AS Tallinna Lennujaam sõlmisid 24 miljoni euro suuruse laenulepingu Tallinna Lennujaama lennuliiklusala laiendamiseks ning teiste projektide arendamiseks.
Lennuliiklusala projektiga suureneb lennujaama taristu läbilaskevõime ning väheneb lennujaama mõju ümbritsevale keskkonnale.
  • Lennuliiklusala projektiga suureneb lennujaama taristu läbilaskevõime ning väheneb lennujaama mõju ümbritsevale keskkonnale.
  • Foto: Andras Kralla
13-aastase tähtajaga laenu abil rahastatakse mahukat lennuliiklusala taristu arendusprojekti ja samuti teisi olulisi projekte, muuhulgas uue parkimismaja ning lennukite värvimisangaari rajamist.
Lennuliiklusala projektiga suureneb lennujaama taristu läbilaskevõime ning väheneb lennujaama mõju ümbritsevale keskkonnale, parkimismaja ehitusega luuakse mugavad parkimistingimused 1200 sõidukile ning lennukite värvimisangaari ehitus toetab lennujaamale oluliste ärisuundade arengut.
Aastatel 2016-2020 investeerib Tallinna Lennujaam arendusprojektidesse 127 miljonit eurot, millest 70 miljonit eurot on tunnistatud abikõlblikuks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, millest omakordi fondist rahastatakse 35 miljonit eurot, ülejäänud investeeringuid rahastatakse omavahendite ja laenude abil, muuhulgas Euroopa Investeerimispangalt ja Põhjamaade Investeerimispangalt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Selliseid mahukaid taristuprojekte nagu lennujaamad on mõistlik rahastada pikaajaliste laenude abil. Seepärast on ka Põhjamaade Investeerimispank osalenud mitmete lennujaamade arendamisel Balti- ja Põhjamaade piirkonnas. Tallinna Lennujaama parendustööd aitavad Eestil jätkata oma rahvusvaheliste sidemete tugevdamist ja tuua siia rohkem turiste ja ettevõtlust,“ ütles Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.08.25, 11:39
TalTechi uuring kinnitab: Airoboti niiskustagastusega soojusvaheti on Eesti kliimas kõige tõhusam
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele