Tallinna piirile Männiku külla kerkib algaval aastal kaks A-energiaklassi ridaelamut, mis pakuvad elanikele võimalust seada elu sisse tulevikkuvaatavas energiatõhusas kodus.
Miks eelistada maksimaalselt energiatõhusat kodu juba täna?
Nõmmiku ridaelamus on lokaalne energiatootmine, mis tähendab seda, et suvel majandatakse ära oma elektriga ning toodetakse ka ülejääk, mis müüakse elektrivõrku.
Kui hetkel kehtivad ehitistele C-klassi energiatõhususe miinimumnõuded ning turule on jõudnud B-klassi energianõuetele vastavad korterid ja äripinnad, siis 2021. aastaks peavad kõik uusehitised vastama liginullenergiahoonete nõuetele.
Madis Jäätma, Nõmmiku tee ridaelamute arendaja kinnitab, et kehtestatavad nõuded eeldavad arendajatelt ajaga kaasaskäimist. Samuti muutuvad ka ostjad üha teadlikumaks – omaniku jaoks on üha olulisem, kui suureks kujunevad kodu ülalpidamiseks kuluvad igakuised püsikulud ning millised on arenduses kasutatud sisekujunduslikud, ruumilised ja tehnoloogilised lahendused. „Tavamajaga võrreldes kulutab uus energiatõhus arendus 49 kWh/m2a, samas kui B-klassi hoone puhul on kulu kuni 120 kWh/m2a ning C-klassi hoone puhul kuni 160 kWh/m2a – vahe on märgatav ning pole mingit mõtet osta endale kodu, mis juba mõne aasta pärast ei vasta nõuetele,“ toob Jäätma näite, miks tasub juba täna eelistada liginullenergiatõhusat hoonet.
Ridaelamu, mis toodab elektrit kohapeal
www.nõmmiku.ee
Jarek Kurnitski, Teadmistepõhise ehituse tippkeskuse juht
Hoonete energiatõhusus on teinud läbi kiire arengu, mida on oluliselt mõjutanud 2008. aastal kehtima hakanud summaarsel energiakasutusel ehk energiatõhususarvul põhinev metoodika.
Liginullenergianõuded vastavad energiamärgise A-klassile, mis tähendab energiatõhususe parandamist kahe klassi võrra võrreldes praegu kehtivate C-klassile vastavate miinimumnõuetega. Majaomanikele tähendavad juba praegused nõuded soojustagastusega ventilatsiooni kasutamist ning suhteliselt hästi soojustatud välispiirdeid, samuti efektiivsete soojusallikate kasutamist. Edaspidi tuleb B-klassi saavutamiseks pöörata suuremat tähelepanu majade soojustamisele, mis tavapäraste soojustusmaterjalide puhul tähendab soojustuskihi paksuse kasvatamist praeguselt ca 250 mm pealt 350 mm peale. Abi on ka kompaktsemast arhitektuurist ning üleliia suurte klaaspindade vältimisest.
Oluline on kasutada kvaliteetseid kolmekordse klaaspaketiga aknaid ning pöörata tähelepanu külmasildade vältimisele. Ventilatsiooniseadmed peavad olema võimalikult hea soojustagastuse kasuteguriga ning soojusallikatest on võimalik endiselt kasutada maasoojuspumpa, õhk-vesi-soojuspumpa, gaasi- või pelletikatelt ning võimalusel ka kaugkütet. Tulevikus tuleb A-klassile üleminekuks lisada majadele ka lokaalse taastuvenergia tootmine ehk päikeseelektri süsteem. Juba praegu on teatud lahenduste puhul mõistlik kasutada vee soojendamiseks päikesekollektoreid. Energiatõhususe parandamine teeb ehitamise veidi keerulisemaks, kuid hoolika projekteerimise korral on võimalik hoida ehitusmaksumus kontrolli all ning lõpptulemusena saavutatakse oluliselt väiksemad energiakulud.
Kristjan Karming, SigmaSystems OÜ
Nõmmiku 7 arendus on tänases turusituatsioonis tulevikkuvaatav lahendus – enamik arendajaid praegu siiski päikeseelektrijaama rajamiseks lisainvesteeringut tegema ei kipu.
Teatavasti ei tohi liginullenergiahoone energiatõhusus ületada 50 kWh/m² aastas. Nõmmiku 7 on energiatõhususarv 48,8 kWh/m² aastas.
Antud tulemuse saamiseks oli vaja projekteerida päikeseelektri jaam, mis toodaks aastas vähemalt 20 000 kWh energiat. Kuna Eesti tingimustes toodab iga 1 kWp installeeritud PV võimsust umbes 900–1000 kWh energiat aastas, siis lihtsa arvutuse järgi on vajalik võimsus veidi üle 22 kWp.
Jaama projekteerides jäime antud arvude juurde, kuid kuna katusele jääb veel piisavalt vaba ruumi ja arendaja plaanib tulevikus paneele juurde panna, arvestasime elektrivõrguga liitumisel juba suurema liitumisvõimsusega ja välja saab ehitatud 40 kW tootmisvõimsusega PV jaam kahe 20 kW inverteriga, millele liidetakse esimeses faasis 86 tk 260 Wp paneeli.
Paigaldame Horvaatia tootjatehase Solvis päikesepaneele. Tehase tootmisvõimsus on 90 MW ja paneelid tehnoloogiliselt maailmas tipptasemel.
Sellest suvest on valikus uus SV60-260-270Wp polükristallpaneelide põlvkond, mille efektiivsus on kuni 16,5 %. See on keskmises hinnaklassis olevate paneelide puhul väga hea näitaja. Katusekinnitussüsteemi valikul sai määravaks asjaolu, et tuleks vältida katusekatet läbivaid kinnituslahendusi.
Väikese kaldega katusel on iga läbiviik potentsiaalne läbijooksu koht. Seega jäi valik ballastiga süsteemi kasuks. Inverteritest oleme valinud Austria tehase Fronius mudelid Symo 20.0-3-M.
Uuri energiatõhusa ridaelamu kohta lähemalt arenduse projektilehelt www.nõmmiku.ee.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.09.26, 14:49
Automaatne seire aitab ehitusprojekti kulud kontrolli all hoida
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele