• 02.12.16, 11:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Energiatõhus superministeeriumi hoone valmib tervikpaneelidest

Pikalt planeeritud ministeeriumide kahest 14. korruselisest tornist koosneva ühishoone ehitus on kulgenud ootuspäraselt ja energiatõhusa hoone valmimise juures ei ole esinenud ületamatuid takistusi. Üks torn saab veel käesoleval aastal sooja sisse.
Kokku saab hoone umbes 350 mm soojustust, mis aitab kaasa A-energiaklassi saavutamisel.
  • Kokku saab hoone umbes 350 mm soojustust, mis aitab kaasa A-energiaklassi saavutamisel.
  • Foto: Eiko Kink
Hoone fassaadielemendid, mille tarnijaks Metek Alumiinium OÜ, on tervikpaneelid, mis koosnevad kahest moodulist ja mis sisaldavad ka soojustust ja aurutõket. Nii on fassaad kohe ka veekindel, see annab võimaluse sisetöödega alustada. Kokku saab hoone umbes 350 mm soojustust, mis aitab kaasa A-energiaklassi saavutamisel. „Keskmine U-arv fassaadidel on ikkagi madal, tublisti alla 0,5,” kinnitab OÜ Fund Ehitus projektijuht Mait Mätas. Novembri alguseks on fassaadielementide paigaldamine ühel tornil lõpetatud, teisel on soov see töö lõpetada detsembri keskpaigaks.
Ministeeriumide ühishoone ehitusprotsess on üles ehitatud näidiskorruste rajamise põhimõttel. Kuna iga järgnev korrus on tehnilises mõttes eelmise pea 100% koopia, võimaldab ühekordne torustike, kommunikatsioonide jms põhjalik lahenduskäigu väljatöötamine rakendada väljatöötatud lahenduskäike järgmiste juures juba nö automaatselt.
Valmiv hoone saab energiatõhus ja selle küttekoormus on madal. Lisaks heale perimeetri soojustusele on hoonele projekteeritud ka maakütte ja päikeseenergia kasutamise võimalus . „Krunti on ära kasutatud nii palju kui võimalik, kohati on maakütte torustikke maas kolmes kihis.” Suurim osa kütteenergiast tuleb siiski Tallinna linna tsentraalküttest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Praeguseid töid saame teha soojafassaadi taga, ent praktiliselt kütmata. Detsembri lõpus paigaldatakse ühte torni juba statsionaarne küttetorustik ja saame esimese torni seest soojaks,” loodab Mätas.
Põhjalik ülevaade hoone ehitusprotsessist on loetav ajakirja Ehitaja detsembris ilmuvast numbrist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.08.25, 09:00
Argo Luhaste: hilinemised ja lisakulud on sageli seotud geotehniliste oludega
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele