Soome päevaleht Helsingin Sanomat kirjutab, et Helsingi korteripõud leeveneb vaid siis, kui praegune kiire uute elamispindade ehitustempo veel mitmeks aastaks püsima jääks, vahendab Äripäev.

- Suvine statistika näitas, et aastaga on Helsingis ja lähiümbruses uusi ehituslubasid väljastatud 15 000 ja alustatud ligi 16 000 uue korteri ehitamist.
- Foto: Andras Kralla
Uusi kortereid valmib praegu aastatuhande algusest arvates rekordmahus. Suvine statistika näitas, et aastaga on Helsingis ja lähiümbruses uusi ehituslubasid väljastatud 15 000 ja alustatud ligi 16 000 uue korteri ehitamist. Vajadus on, et igal aastal valmiks vähemalt 6000 uut korterit, mullu oli see näitaja 4000.
Kui igal aastal valmiks 6000 uut korterit, saaks Helsingi elanike arv jätkata kasvamist 1-1,5% võrra aastas.
Plaan on aastaks aastaks 2019 Helsingisse ja pealinna lähiümbrusse ehitada 60 000 uut korterit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riikliku uurimisinstituudi VTT analüütiku Tuukka Saarimaa sõnul ehitatakse pealinna piirkonnas praegu ikka veel liiga vähe. Nõudlus on selgelt pakkumisest suurem. Korterite hinnad on kõvasti kõrgemad kui ehitamise kulud. „Minu meelest peaksid poliitikud välja selgitama, mis takistab veelgi hoogsamat ehitamist,“ ütles ta.
Kõrged eluasemekulud vähendavad tööturu paindlikkust – see ei võimalda inimestel kolida sinna, kus on vabad töökohad, seisab
Äripäeva artiklis.
Seotud lood
Akustika on hoone funktsionaalsuse ja kasutusmugavuse seisukohalt sama oluline kui energiatõhusus või sisekliima. Liigses müras väheneb inimeste keskendumisvõime, kasvab stressitase ning kannatab töö kvaliteet. Ruukki Products ASi Baltikumi tehnilise toe ja jätkusuutlikkuse juht Kaupo Pertel nendib, et õigete ehitusmaterjalidega on võimalik seda kõike ennetada.