Soome päevaleht Helsingin Sanomat kirjutab, et Helsingi korteripõud leeveneb vaid siis, kui praegune kiire uute elamispindade ehitustempo veel mitmeks aastaks püsima jääks, vahendab Äripäev.

- Suvine statistika näitas, et aastaga on Helsingis ja lähiümbruses uusi ehituslubasid väljastatud 15 000 ja alustatud ligi 16 000 uue korteri ehitamist.
- Foto: Andras Kralla
Uusi kortereid valmib praegu aastatuhande algusest arvates rekordmahus. Suvine statistika näitas, et aastaga on Helsingis ja lähiümbruses uusi ehituslubasid väljastatud 15 000 ja alustatud ligi 16 000 uue korteri ehitamist. Vajadus on, et igal aastal valmiks vähemalt 6000 uut korterit, mullu oli see näitaja 4000.
Kui igal aastal valmiks 6000 uut korterit, saaks Helsingi elanike arv jätkata kasvamist 1-1,5% võrra aastas.
Plaan on aastaks aastaks 2019 Helsingisse ja pealinna lähiümbrusse ehitada 60 000 uut korterit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riikliku uurimisinstituudi VTT analüütiku Tuukka Saarimaa sõnul ehitatakse pealinna piirkonnas praegu ikka veel liiga vähe. Nõudlus on selgelt pakkumisest suurem. Korterite hinnad on kõvasti kõrgemad kui ehitamise kulud. „Minu meelest peaksid poliitikud välja selgitama, mis takistab veelgi hoogsamat ehitamist,“ ütles ta.
Kõrged eluasemekulud vähendavad tööturu paindlikkust – see ei võimalda inimestel kolida sinna, kus on vabad töökohad, seisab
Äripäeva artiklis.
Seotud lood
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.