Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kolm salakavalat ohtu suvistel ehitusplatsidel
Kuigi Eestis on päikeselised suveilmad pigem erandiks kui reegliks, tasub meilgi suvisele töökeskkonnale iseloomulikke ohutegureid tähele panna ja ennetada, tuletab Sotsiaalministeerium meelde.
1. Janu korral on hilja
Peamine erinevus, millega tuleb arvestada suvisel ajal välitöid planeerides on palavusest ning päikesekiirgusest tingitud ohutegurid. Suure koormusega füüsilise töö tegijatel on oht palava ilmaga kaotada kehast higistamisega liigset vett.
Uuringute kohaselt väheneb kehaline sooritusvõime, kui keha vedelikusisaldus on vähenenud 1–2%. Janu annab märku tavaliselt siis, kui kehast on juba üle 2% vedelikke vähenenud, mistõttu on janu korral juba hilja reageerida.
Kõige parem viis antud ohtuteguritega tegelemiseks ongi ennetus. Vett tuleb tarbida nii enne tööd, töö tegemise ajal kui ka taastumiseperioodil. Suur veevahetus viib organismist välja hulgaliselt mineraalaineid, mistõttu oleks soovitav juua kõrgema mineraalainete, eelkõige kaltsium ja magneesiumisisaldusega vett. Isikukaitsevahendite kasutamine nagu kiiver, respiraator, kaitsekindad ja –jalanõud võivad suurendada vee aurustumist keha pinnalt, ent see ei ole vabandus isikukaitsevahenditest loobumiseks. Samuti võiks vältida kofeiini liigtarbimist, sest ka see viib sisemistest kudedest vett välja.
Jäta meelde
Väljas töötades joo piisavalt vett, väldi kohvi.
Kanna heledaid ja hingavast materjalist riideid.
Palav ilm ei ole vabandus isikukaitsevahendite mittekasutamiseks.
Jälgi oma nahal toimuvaid muutuseid ja vajadusel konsulteeri arstiga.
Ajutise iseloomuga töödel on vajalik läbida ohutusjuhendamine samadel tingimustel kui täiskoormuse juures.
Väljaõppega seotud dokumentatsioon peab olema kirjalik.
2. Ettevaatust päikesega!
Lisaks veekaotusele on vaja silmas pidada ka liigsest UV-kiirgusest tekitatud kahjude vähendamist. Liialt suur UV-kiirguse hulk võib halvimal juhul tekitada nahavähki. Eestlaste hele nahk on vastuvõtlik välistele teguritele ja selle tõttu tuleks eriti tähelepanelik olla, kui nahal on ohtralt sünnimärke, tedretähnid, punased või blondid juuksed. Kõik see viitab eriti tundlikule nahale, mis vajab päikese käes olemised vähemalt 30 SPF kaitsekreemi.
Suurt rolli mängib ka riietus. Valida tuleks riided, mis lasevad kehal hingata, samas kaitseksid jäsemeid õlgu ja ülaselga päikesepõletuse eest. UV-kiirgus muutub ohtlikuks ja tekitab nahapõletusi paljudel inimestel, kui UV-indeks kerkib üle 6. Milline on hetkeolukord, saab kontrollida ilmateenistuse koduleheküljelt.
3. Abitööjõud ootab juhendamist
Suvisel hooajal on rohkem (väli)tööd ning selle tõttu vaja leida ajutist abistavat tööjõudu. Ehitussektoris on ajutiste töötajate tervisek(ahjud sageli suuremad kui mujal, mis tähendab, et rohkem tuleb panustada ennetustegevustesse.
Äärmiselt oluline on tähtsustada ettevõttes vähese staažiga töötajate juhendamist ja väljaõpet, sh ka töötajaid, kes on tööl tähtaegselt. Hea juhendamine ja väljaõpe tagavad, et töötajad tunnevad ohtutuid töövõtteid ja oskavad õigesti käsitseda ohtlikke masinaid.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele