Ärimaa hind kruvib buumiaja tasemele

Hoonestamata ärimaa ruutmeetri mediaanhind kasvas alates 1998. aastast kuni 2007. aastani üle 7 korra (5 eurost 38 euroni). Ajavahemikul 2008–2011 langes seoses majanduskriisiga ruutmeetri mediaanhindhind kuni 12 euroni. Viimastel aastatel on see taas jõudsalt kasvama hakanud, jõudes 2015. aastaks tasemeni 21 €/m2.

Suurem osa hoonestamata ärimaa tehingutest on tehtud Harju maakonnas, kus kõrgem nõudlus kergitas hinnataset. 2015. aastal sõlmiti vähemalt viis või rohkem hoonestamata ärimaa vabaturu ostu-müügitehingut vaid viies maakonnas, seejuures oligi kõrgem ruutmeetri mediaanhind Harju maakonnas – 57 eurot. Järgnesid Pärnu (11 €/m2), Tartu (10 €/m2), Ida-Viru (5 €/m2) ja Valga maakond (3 €/m2).

Hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhind on valdavalt 3–4 euro piirimail. Kõige madalam ruutmeetri mediaanhind oli 1997. aastal, jäädes alla euro, ning kõrgem (6 €/m2) 2006. aastal, kui kogu kinnisvaraturul valitsesid kõrged hinnad. 2015. aastal oli hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhind 4 eurot.Ka hoonestamata tootmismaa tehinguid on tehtud enim Harju maakonnas, kus ühtlasi on olnud kõrgeim ruutmeetri mediaanhind. Piisaval arvul vabaturu ostu-müügitehinguid tehtud maakondadest oli 2015. aastal hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhind 11 eurot Harju, 8 eurot Tartu, 4 eurot Pärnu ja alla euro Viljandi ning Lääne-Viru maakonnas.Rohkem tehinguid mõlema sihtotstarbega maal on tehtud väiksema pindalaga maatükkidega, mis samuti tähendab kõrgemaid hindu, sest nii hoonestamata äri- kui ka tootmismaa puhul pindala suurenedes ruutmeetri hind langeb.Kui võrrelda tehingute viimaste aastate mediaanhindu viimasel maa korralisel hindamisel (2001) määratud hinnatsoonide hindadega, siis on tõus olnud üldjoontes märkimisväärne. Suuremad muutused on Tallinna, Tartu ja Pärnu linnade lähedastes omavalitsustes.