Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitusfirmade suurim probleem - kommunikatsioon
Ehitusfirmad näevad igapäevatöös suurima murena seda, kui keerukalt liigub tööde kohta käiv informatsioon eri osapoolte vahel, samuti on objektide haldamise protsess tihti killustatud ning pea- ja alltöövõtjate koostöös esineb ebakõlasid.
Sellise tulemuseni jõudis Merko Ehituses mudelprojekteerimise arendamisega tegelev Alan Väli oma lõputöös, mille põhjal tegi ta Tallinna Tehnikakõrgkooli projektijuhi päeval ettekande. Paraku aga puudub tema kirjeldatud olukorra parandamiseks hea lahendus, kirjutas ajakiri Ehitaja.
Pane tähele!
31. märtsil viib juhtiv inglise ehitusstrateeg ning ehitussektori tõhustamise eestvedaja Don Ward Tallinnas läbi Ehituse maailmaklassi töötoa: Kuidas lahendada probleeme ja tõsta tootlikkust ehituses?
NB! Töötuba hõlmab sünkroontõlget eesti keelde! Töötuba annab 5,8 täiendõppe punkti!
Don Wardi töötuba on valitud üheks viimase aja parimaks nii Inglismaal, Taanis, Rootsis, Norras kui ka Dubais ja Hiinas.Lisainfo ja registreerimine siit.
Lepingud maandavad riske
Ehituskontserni ASi Nordecon juhatuse liikme Erkki Suuroru sõnul on ehitustööde haldamine ja sellega seotud probleemid eriti teravad, kui töö on keeruline ja ehitustegevusse on kaasatud mitu osapoolt.Kuna enamasti on tellija eesmärk saada parim lahendus soodsaima ja samas fikseeritud lõpphinnaga, on peatöövõtja kohus kõik riskid protsessi haldamiseks kaardistada. See asetab peatöövõtjale tohutu pinge. "Lepingu iseloom määrab riskide suuruse kogu ehitustegevuse osapooltele. Fikseeritud lõpphinnaga lepingu puhul on lepinguliste riskide hindamine ja kaardistamine väga oluline. Sellisel juhul jälgiksid kõik osapooled oma riske ise ja tellija määrab mängureeglid," rääkis Suurorg.Avatud eelarve ehk muutuva lõpphinnaga ehitusleping annab teoreetiliselt parema võimaluse osapoolte koostööks, kuna riskid on võrdsed ja eesmärk on ühtne. See tähendab, et kõik – tellija, projekteerija, omanikujärelvalve, peatöövõtja, alltöövõtjad – otsivad insenertehnilisi lahendusi, et lõpptulemus oleks võimalikult ratsionaalne ja kasutuskuludes ökonoomne, märkis Suurorg.
Loe pikemalt Äripäeva uudisteportaalist.
Autor: Lennart Käämer Äripäeva kaasautor
Seotud lood
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele