Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suurt arengusuunda otsides unustatakse ära väiksemate ideede olulisust. Arenguhüppe saavutanud ettevõtted või riigid on saanud kinnitust, et efektiivsuse, tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvatamisel tuleb kirja panna väiksemgi idee.
Foto: Pixabay
Ehitussektoris toimub nö teenuse osta iga päev - kes ostab ehitusteenust, kes ostab järelevalvet, kes betoonitöid. Neile saabki otsa vaadata, kui üksikutele osadele. Kui räägitakse laiemalt ehitussektori puudustest või võimalustest, siis unustatakse ära, et ka ehituses ostetakse tegelikult tarneahelat.
See tähendab seda, et kui soovime ehitussektoris midagi paremaks muuta, tuleb läheneda kogu tarneahela põhiselt ning kuulama ideed ära kõikidelt osapooltelt.
See iseenesest pole midagi uut, vaid tundub, et unustatud vana. Selline lähenemine on saanud kinnitust ja suurepäraseid tulemusi välisriikides ja korporatsioonides, mida ettevõtjatele eeskujuks tuuakse.
Hiljuti Ühendkuningriikides (UK) läbi viidud ehitussektori tarneahela analüüsil otsiti parendusvõimalusi ja suundi, mille poole hakata liikuma. Selleks kutsuti kokku ehitussektorist üle 200 ettevõtja aja organisatsiooni esindaja ning kuulati ära kõikide osapoolte ideed.
Eesmärgiks said:
Parem hangete ettevalmistusParem kvaliteetParem tööturvalisus ja tervishoidParem kliendi rahuloluBIMi juurutamineParem kuluefektiivsusParem protsessipõhisem lähenemine ja Lean juhtimine
Eesmärkide ja sektori parenduskava leidmiseks viid läbi 28 kohtumist, kus iga tarneahela osapool analüüsis enda oma, pidades silmas suur pilti. Töörühmade töös aga selgus, et kogu ehitussektori tegevust lahti rebides tekkisid nö mikro-ideed, kuidas midagi paremaks ja tõhusamaks muuta. Selline lähenemine näitas, et need ideed ja mõtted olid ka varem sektoris endas olemas, kuid klassikaliselt iga päeva tegemisi tähtsamaks pidades ei pööratud neile tähelepanu. Mikro-ideed kokku kogudes saadi aga kokku mõjusad arengusuunad ja väärtustloovad tegevused.
Töörühmade tööd kokku võttes saadi aru, et muutuda on suur risk kuid sama on mitte midagi tehes.
Julgus ideid välja käia ja nende rohkus näitab, et tegelikku pilti ning muutuste vajadust ja mõjuulatust. Ei ole olemas kiiret rohtu olukorra paremaks muutmiseks, end suunda teadmata on riskid konkurentsivõime halvenemisele on veelgi suuremad.
Ehitussektor sõltub tegelikult väikestest spetsialiseerunud firmadest ning nende teadmistest ning seetõttu saab ka Eesti ehitussektor muutuda tugevamaks, kui muutuste ellu kutsumiseks haaratakse kaasa võimalikult palju osapooli. Konkurentsi mõjutavate muutuste esiletõstmine ei saa olla ühekordne aktsioon, see on suund, mida tuleb kogu ehitussektoril igapäeva töös meeles pidada.
Juhtivad ettevõtted on maailmas öelnud: ”Kui arengutegevuseks pole aega, siis ei pruugi varsti olla kuhu ja kellega enam areneda.”
Ehitusuudised.ee on võtnud nõuks küsida Eesti ehitussektorile abi teistest riikidest ning kutsus 31. märtsil Tallinnasse UK ehitussektori strateegia eestvedaja ning arendaja Don Wardi, et viia läbi maailmaklassi ehituse töötuba, kus saada tööriistu, millega Eesti ehitusettevõtjad suudaksid saavutada parema efektiivsuse, kasumlikkuse ning konkurentsivõime.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.