Auditis välja valitud ehitised paiknesid kõik käidavas kohas ning püsivalt asustatud eluhoonete läheduses. Ehitised asusid 15 omavalitsuses ning enamik neist olid Päästeameti andmetel ohtlikud juba 2014. aastal. Kokku 79 ehitistest olid auditi lõppedes endiselt ohtlikus seisus 55 ehitist, 5 ehitist oli lammutatud ning 19 juhul oli oht muul viisil likvideeritud. Era- või riigimaal asuvast 59 ehitistest ei olnud 22 juhul omavalitsused ohule üldse reageerinud, näiteks ei ole algatatud ohtliku ehitise omaniku suhtes menetlust.
Riigikontroll leidis, et omavalitsused ei pea ohtlike ehitistega tegelemist ja järelevalvet nende üle prioriteetseks ning tavapäraselt selleks eraldi inimesi ega raha ei planeeri. Ehitusjärelevalve raames on omavalitsused seadnud prioriteediks nõuetekohase ehitus- ja kasutuslubade menetluse ning ehitusvaldkonna ametnikel ei jätku selle kõrvalt aega ega tahet, et tuvastada ohtlikud ehitised ning korraldada hooletute omanike suhtes menetlused. Omavalitsused jätavad ehitise vastutustundetu omaniku pigem korrale kutsumata, kuna kardavad ebapiisava juriidilise kompetentsuse tõttu vaidlustes alla jääda.
Olukord ei ole parem ka juhul, kui ohtliku hoone peremees on omavalitsus ise. 20st omavalitsusele kuuluvast ehitisest, mida Riigikontrolli vaatles, oli 7 ehitist endiselt piiramata ligipääsuga. Kasutusest väljalangenud hoone eest hoolitsemine jäetakse pigem unarusse ja kasutatakse oma raha kasutusesoleva hoone rekonstrueerimiseks või mõne teenuse arendamiseks. Kasutusest väljalangenud hoonete lammutamiseks saab küll taotleda toetust, kuid raha selleks ei ole nii palju, et jätkuks kõigi selliste hoonete lammutamiseks.
Kuna ehitiste üle järelevalve tegemisel asutuste ülesanded osaliselt kattuvad, analüüsis Riigikontroll lisaks omavalitsuste ja riigiasutuste koostööd. Riigikontrolli arvates ei ole ehitusseadustikuga selgelt reguleeritud, kuidas jagunevad ohtlike ehitiste üle järelevalve tegemise ülesanded omavalitsuste ja Tehnilise Järelevalve Ameti vahel.
Omavalitsuste ja ehitiste üle järelevalvet tegevate teiste asutuste (Päästeameti, Tehnilise Järelevalve Ameti, Muinsuskaitseameti) koostöö ei toimi. Üksteist oma menetlustest tihti ei teavitata, mistõttu puudub omavalitsusel sageli adekvaatne info kõikide ohtliku ehitisega seonduvate probleemide kohta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peetavas ehitisregistris ei ole ohtlike ehitiste üle keskset arvestust, mistõttu ei saa asjaomased asutused ehitiste seisukorra kohta sealt objektiivset infot.
Riigikontroll soovitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil koostada omavalitsustele märgukiri ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve pädevuse täpsema piiritlemise kohta, et selgitada Tehnilise Järelevalve Ameti ja omavalitsuste tööjaotust.
Samuti soovitas Riigikontroll analüüsida koostöös teiste ministeeriumidega (Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium), kas kasutusest väljalangenud ehitiste lammutamiseks on vaja täiendavaid riiklikke toetusmeetmeid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lubas olukorda analüüsida. Riigikontroll eeldab, et ministeerium tutvustab analüüsi tulemusi omavalitsustele juba 2016. aastal.
Omavalitsustel soovitas Riigikontroll teha kindlaks oma territooriumil asuvad kasutusest väljalangenud ohtlikud ehitised; tagada, et neile ehitistele takistataks juurdepääs, ning planeerida eesmärgid ja tegevused ohtlike ehitiste arvu vähendamiseks.
Riigikontrolli audit viidi läbi Kiviõli, Kohtla-Järve, Mustvee, Mõisaküla, Narva, Narva-Jõesuu, Paldiski, Põltsamaa, Pärnu, Rakvere, Tallinna ja Valga linnas ning Räpina, Tapa ja Toila vallas.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.