• 29.01.16, 11:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Üüriäri saladused: mida teha, kui ise ei taha üürikorteri haldamisega vaeva näha?

Üürikorteri omanik peab mõtlema, kas tal on aega ja tahtmist väljaüüritava korteri igapäevase haldamisega tegeleda. Äkki on mõistlik leida mõni teenusepakkuja, kes korraldab tegevused, mis on suunatud madala vakantsuse hoidmisele ja optimaalse üüritulu teenimisele.
Segadus
  • Segadus
  • Foto: Pixabay
Vaata lisaks
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.
Loomulikult ohverdab üürileandja sellise teenuse tellimisel osa oma tootlusest, mille ta maksab haldus- või valitsemisteenuse pakkujale.
Professionaalne valitseja aitab tootlust tõsta
Professionaalse üürikorterite valitseja kasutamise poolt räägib tema tõenäoline võimekus hoida korteris madalat vakantsust ja seeläbi kaotatud tootlus tagasi võita. Lisaks kombineerivad professionaalsed üürikorterite valitsejad lühiajalist ja pikaajalist väljaüürimist. See võimaldab turismihooaja tipus teenida kõrgemat üürihinda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Üürikorteri omanik peab arvestama, et ükski üürikorterite valitseja ei anna garantiid kindla tootluse määra või rahasumma osas, mis üürikorteri omanik tulevikus teenib. Lühiajalise või pikaajalise üüri nõudlus sõltub turutrendidest ja veel sajast pisiasjast, mille prognoosimine on liiga keeruline, et keegi julgeks seda teha.
Nii peab üürileandja tegema valiku oma vaba aja ja iseseisva töö ja vaevanägemisega teenitava võimaliku lisakasumi vahel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.08.25, 11:39
TalTechi uuring kinnitab: Airoboti niiskustagastusega soojusvaheti on Eesti kliimas kõige tõhusam
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele