Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maarjamõisa kliinikum avab teise ehitusjärgu
Ligi kaks aastat kestnud teise järgu ehk Casa Nova Seconda ehitustööd olid jätkuks Maarjamõisa meditsiinilinnaku esimesele ehitusjärgule ja valmistasid ette kolmandat ehitusjärku.
Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnak koondab tulevikus aktiivravi ühte kompaktsesse süsteemi. Meditsiinilinnaku arendamine koosneb neljast ehitusjärgust, mille lõppedes korraldatakse ümber hetkel hajali paiknevad kliinikud, avaldatakse positiivset mõju erialadevahelisele koostööle teaduse ning hariduse valdkonnas ning tagatakse kõigi hoonete vastavus kaasaja haiglatele esitatavatele nõuetele.
Teise ehitusjärgu raames rajati L. Puusepa 8 meditsiinilinnaku juurde korpused J, K ja L, mis ehitati esimeses ehitusjärgus valminud G- korpuse ja olemasoleva haigla F- korpuse vahele. Kolme korpuse valmimisel rajati ravikompleksi juurde kiiritusravi keskus koos kaasaegse tehnoloogiaga, koondatakse ja kaasajastati hematoloogia-onkoloogia kliiniku, sisekliiniku, silmakliiniku ja kardiokirurgia osakonna ruumid.
Lisaks on kavas rajada ruumid endoskoopiakeskuse, patoloogiateenistuse, ühendlabori ja haigla apteegi jaoks. Ambulatoorne eriarstiabi ning päevastatsionaar koondatakse uues ravikompleksid vastava erialakliiniku juurde. Uued ravikorpused suurendavad kaasaegset meditsiinilist pinda ca 40 000m2 brutopinna võrra. J-, K- ja L- korpused tõstavad koos kaks nädalat tagasi avatud õendus-hooldus majaga (kliinikumi ravivoodite arvu enam kui 100 võrra, täiendavalt lisandub veel 75 päevaravi voodit.
Projekteerimine kliinikute meeskonnatööna
Projektijuht Toomas Kivastiku sõnul olid kõik uusi ruumi kasutama hakkavad kliinikud ja teenistused alates projekteerimisest protsessi kaasatud. „See on olnud väga suur meeskonnatöö – pingeline, kuid väga meeldiv koostöö," lisas Kivastik.
Maarjamõisa meditsiinilinnaku teise ehitusetapi projekteeris Soome arhitektuuribüroo AW2-arkkitehdit Oy, kus lisaks arhitekt Matti Anttilale tegi kaastööd ka tema büroos töötav Eesti arhitekt Agu Külm.
Teise ehitusjärgu ehituse peatöövõtjad olid Astlanda Ehitus OÜ ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg. Projekti kogumaksumus oli ligikaudu 77 miljonit eurot, sellest ligikaudu 38 miljoni euroga toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.
Seotud lood
Armatuuri sidumine võib tunduda väikese tööna, kuni seda tuleb teha sadu või tuhandeid kordi päevas. Siis hakkavad lugema nii ühe seose tegemiseks kuluvad sekundid kui ka traadikulu ja tööriista kasutusmugavus. Mida kiirem ja lihtsam on iga sidumine, seda suuremaks kasvab võit terve tööpäeva jooksul.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele