Gaasiäri areng seisab bürokraatia taga

Jaak Urm kirjeldas gaasituru osaliste jaoks ühe kõige olulisema probleemina jätkuvat ülereguleeritust ja bürokraatiat. „Näiteks gaasimüügi lepingu sõlmimiseks peab bürokraatia tõttu üks inimene tegema tööd keskmiselt 15 minutit, elektriturul läheb selleks aga minut või poolteist. Enamus tegevusi tuleb gaasiäris teostada vanamoodsalt paberil, süsteemi toimimine on keeruliselt reguleeritud. Kliendid ei saa sellest aru, miks me oleme jätkuvalt kiviajas.”

Marko Allikson Baltic Energy Partnersist täiendas, et eelmise aasta lõpul Leedu ja Eesti vahel alanud gaasikaubanduse käivitas esmalt hind. „Leedus langes see kiiremini ja oli mõistlik sealt gaasi osta ning Eestisse müüa.” Teine oluline eeldus gaasituru toimimiseks on Alliksoni sõnul LNG terminal Klaipedas, mis pakub esimest korda reaalset alternatiivi vene gaasile Baltikumis.

Balti gaasiturg sõltub lätlastest

Gaasituru pikaaegse toimimise edasiseks eelduseks siinses regioonis peab Allksoni sõnul  olema jätkuvalt võimalik kasutada erinevaid gaasiostu võimalusi, mille eelduseks on muu hulgas suuremad ühendused, näiteks  Poolaga. „Leedus on toimiv gaasibörs, ent Lätis on Latvijas Gazel õigus kuni 2017. aastani gaasituru avamist kinni hoida. Seega on Balti gaasituru avanemine paljuski sõltuv sellest, mida teevad lätlased.”