13. korda toimunud aasta puitehitise võistluse peaauhinna võitis tänavu Pühajärve biokatlamaja, mis žürii hinnangul täitis kõige enam võistluse eesmärki – ehitises on kasutatud puitu parimal võimalikul viisil nii konstruktsioonis, välis- kui ka siseviimistluses. Vähemtähtsam pole ka see, et aasta puitehitise võitja on keskkonnasõbralik hoone, mis toodab taastuvenergiat.
Aasta puitehitis - Biokatlamaja Pühajärvel
  • Aasta puitehitis - Biokatlamaja Pühajärvel
  • Foto: Alver Arhitektid
Aasta puitehitise projektijuht Anni Martin rääkis, et žürii hindas Pühajärve biokatlamaja puhul sobitumist ümbritsevasse looduskeskkonda ning puidu keskset kasutamist nii konstruktsioonis kui välisviimistluses. “Tootmishoonete ehituses ei ole puidu kasutamine ja seda eriti konstruktsioonis kuigi tavapärane. Biokatlamaja puhul on seda tehtud ja tulemus on arhitektuurselt põnev. Funktsiooni teadmata võiks arvata, et tegemist on seminarihalli, näitusesaali, ujula või klubihoonega,” kirjeldas ta.
Žürii jaoks sai Martini sõnul otsustavaks see, et funktsioonilt utilitaarne hoone, mida võinuks lahendada tüüpse plekk-kastina, on lahendatud terviklikult, professionaalselt ja loodusega arvestavalt. “Väheoluline pole ka asjaolu, et liimpuidust konstruktsiooni on maksimaalselt eksponeeritud ning puidukasutus on nähtav ja tajutav nii konstruktsioonis kui viimistluses,” lisas Martin.
Pühajärve biokatlamaja arhitektuurse lahenduse töötas välja OÜ Alver Arhitektid. Biokatlamaja ehitas Vilcon Ehitus ning tellijaks oli Pühajärve Puhkekeskus.
Ärihoone ise on ambitsioonikas – esimene keskkonnasäästlikkust ja energiaefektiivsust rõhutav büroomaja Eestis. Žürii hinnangul on väga tänuväärne, et osa sellest ambitsioonikusest langeb ka heale puidukasutusele ning et niivõrd suuremahuline hoone on otsustatud „rüütada puidust ülikonda“.
„Arcwood’i liimpuiduauhind 2015“ – Lemeksi peakontor Tartus, Eero Endjärv, Arhitekt11
Žürii tunnustab mitmekülgset puidu kasutamist nii konstruktsioonis, fassaadil kui siseviimistluses. Puiduga tegeleva firma peakontoril on intrigeerivalt puidune kontseptsioon – vahelaed ja katus toetuvad puutüvedest inspireeritud hargnevale konstruktsioonile olles justkui põimitud okste vahele. Puidukasutus hoones on läbiv, julge ja kohati humoorikaski.
„UPM-Kymmene Otepää vineeriauhind 2015“ – spordihall “Ronimisministeerium”, Kaur Talpsep, Kauss Arhitektuur, seinadisain Madis Tänav
Žürii hinnangul funktsionaalset hästitöötav lahendus – puitkarkassil robustsed (kuid kvaliteetselt viimistletud) vineertahvlid. Esteetikalt veidi koopalik, mida toetab spordihalli funktsioon – pakkuda tehismaastiku (mägi-, kalju)ronijatele. Ronimismaastiku vormikeel on huvitav ning vineeri roll on lisaks esteetilisele väljanägemisele olla ka parim võimalik funktsionaalne lahendus.
Žürii poolt ära märgitud - eramu Nõmmel, Martin Aunin
Tunnustamist väärib žürii hinnangul hoone uudne lahendus, kus hoone liimpuidust konstruktsioon on tõstetud hoonemahust väljapoole ning seega on kõigil nähtav ja jõuliselt eksponeeritud. Ära märgitakse ka ehitise väga kõrget ehituskvaliteeti.
Žürii poolt ära märgitud - suvila Lääne-Virumaal, Edina Dufala-Pärna ja Martin Pärna, Iseasi
Äramärkimist väärib traditsioonilise materjali (kimmid) ja moodsa arhitektuuri sümbioos. Maja on paigutatud diskreetselt metsa veeres oleva lagendiku serva. Hoone vaadeldav osa on lahendatud traditsioonilise elamu tüpoloogiat arvestades (viilkatus, mahuline suurus, seinapinna ja avade omavaheline proportsioon, traditsioonilised materjalid jms), samas siiski moodsalt, eriti detailides.

Seotud lood

Uudised
  • 25.11.15, 11:53
Galerii aasta puitehitisest 2015
13. korda toimunud aasta puitehitise konkursil hinnati kõige kõrgemalt OÜ Alver Arhitektid poolt projekteeritud ja Vilcon Ehituse poolt ehitatud Pühajärve biokatlamaja, mille tellijaks oli Pühajärve Puhkekeskus. Aasta puitehitise võitja on keskkonnasõbralik hoone, mis toodab taastuvenergiat.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.08.26, 06:00
Enamikes linnades toimuvates üleujutustes pole süüdi ilm, vaid vananenud taristu
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele