Aasta puitehitiseks valiti Pühajärve biokatlamaja

13. korda toimunud aasta puitehitise võistluse peaauhinna võitis tänavu Pühajärve biokatlamaja, mis žürii hinnangul täitis kõige enam võistluse eesmärki – ehitises on kasutatud puitu parimal võimalikul viisil nii konstruktsioonis, välis- kui ka siseviimistluses. Vähemtähtsam pole ka see, et aasta puitehitise võitja on keskkonnasõbralik hoone, mis toodab taastuvenergiat.

Aasta puitehitise projektijuht Anni Martin rääkis, et žürii hindas Pühajärve biokatlamaja puhul sobitumist ümbritsevasse looduskeskkonda ning puidu keskset kasutamist nii konstruktsioonis kui välisviimistluses. “Tootmishoonete ehituses ei ole puidu kasutamine ja seda eriti konstruktsioonis kuigi tavapärane. Biokatlamaja puhul on seda tehtud ja tulemus on arhitektuurselt põnev. Funktsiooni teadmata võiks arvata, et tegemist on seminarihalli, näitusesaali, ujula või klubihoonega,” kirjeldas ta.

Žürii jaoks sai Martini sõnul otsustavaks see, et funktsioonilt utilitaarne hoone, mida võinuks lahendada tüüpse plekk-kastina, on lahendatud terviklikult, professionaalselt ja loodusega arvestavalt. “Väheoluline pole ka asjaolu, et liimpuidust konstruktsiooni on maksimaalselt eksponeeritud ning puidukasutus on nähtav ja tajutav nii konstruktsioonis kui viimistluses,” lisas Martin.

Pühajärve biokatlamaja arhitektuurse lahenduse töötas välja OÜ Alver Arhitektid. Biokatlamaja ehitas Vilcon Ehitus ning tellijaks oli Pühajärve Puhkekeskus.

Pühajärve biokatlamaja arhitekt Andres Alver sõnas auhinda vastu võttes, et kuigi võit on ootamatu, siis sellist auhinda saada on lihtne. “Peab olema läbinägelik tellija, kes ei karda, hästi kuivatatud puu ja korralik ehitaja. Ja mis kõige tähtsam – tark žürii,” tänas Alver.

Tänavu esitati aasta puitehituse võistlusele rekordiliselt 55 objekti. Tulemused kuulutati välja täna Nordea Kontserdimajas toimuval rahvusvahelisel puitarhitektuuri konverentsil “Puit – homse elukeskkonna võti”. Lisaks pea-auhinnale anti üle ka seitse eriauhinda.

Peaauhinda ning traditsiooni tõlgendamise eriauhinda rahastab Eesti Kultuurkapital, vineeri eriauhinda UPM-Kymmene Otepää, liimpuidu eriauhinda Arcwood ja fassaadiauhinda Raitwood.

Aasta puitehitise žüriisse kuulusid Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Riigi Kinnisvara AS, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindajad ning 2014. aasta puitehitise võistluse peaauhinna võitja.

Eriauhinnad

Traditsiooni tõlgendamise eriauhind – kortermajad Veski 53a ja 55a Tartus, Kaido Kepp ja Marti Soosalu, Arhitektuuriklubi

Žüriile imponeeris väga uue hoonestuse valutu sobitumine piirkonna linnaehituslikku struktuuri. Tsaariaegsed kortermajad restaureeriti kinnistu esindushooneks ning kinnistule lisandunud kahest uuest korterelamust üks tõlgendab Tartule omast kahekorruselist kuuri ning teine tsaariaja traditsioone järgivat hoovielamut.

„Raitwood’i fassaadiauhind 2015“ – Sõpruse pst 157 ärimaja Tallinnas, Indrek Suigusaar, Arhitektuuribüroo Pluss

Ärihoone ise on ambitsioonikas – esimene keskkonnasäästlikkust ja energiaefektiivsust rõhutav büroomaja Eestis. Žürii hinnangul on väga tänuväärne, et osa sellest ambitsioonikusest langeb ka heale puidukasutusele ning et niivõrd suuremahuline hoone on otsustatud „rüütada puidust ülikonda“.

„Arcwood’i liimpuiduauhind 2015“ – Lemeksi peakontor Tartus, Eero Endjärv, Arhitekt11

Žürii tunnustab mitmekülgset puidu kasutamist nii konstruktsioonis, fassaadil kui siseviimistluses. Puiduga tegeleva firma peakontoril on intrigeerivalt puidune kontseptsioon – vahelaed ja katus toetuvad puutüvedest inspireeritud hargnevale konstruktsioonile olles justkui põimitud okste vahele. Puidukasutus hoones on läbiv, julge ja kohati humoorikaski.

„UPM-Kymmene Otepää vineeriauhind 2015“ – spordihall “Ronimisministeerium”, Kaur Talpsep, Kauss Arhitektuur, seinadisain Madis Tänav

Žürii hinnangul funktsionaalset hästitöötav lahendus – puitkarkassil robustsed (kuid kvaliteetselt viimistletud) vineertahvlid. Esteetikalt veidi koopalik, mida toetab spordihalli funktsioon – pakkuda tehismaastiku (mägi-, kalju)ronijatele. Ronimismaastiku vormikeel on huvitav ning vineeri roll on lisaks esteetilisele väljanägemisele olla ka parim võimalik funktsionaalne lahendus.

Žürii poolt ära märgitud - eramu Nõmmel, Martin Aunin

Tunnustamist väärib žürii hinnangul hoone uudne lahendus, kus hoone liimpuidust konstruktsioon on tõstetud hoonemahust väljapoole ning seega on kõigil nähtav ja jõuliselt eksponeeritud. Ära märgitakse ka ehitise väga kõrget ehituskvaliteeti.

Žürii poolt ära märgitud - suvila Lääne-Virumaal, Edina Dufala-Pärna ja Martin Pärna, Iseasi

Äramärkimist väärib traditsioonilise materjali (kimmid) ja moodsa arhitektuuri sümbioos. Maja on paigutatud diskreetselt metsa veeres oleva lagendiku serva. Hoone vaadeldav osa on lahendatud traditsioonilise elamu tüpoloogiat arvestades (viilkatus, mahuline suurus, seinapinna ja avade omavaheline proportsioon, traditsioonilised materjalid jms), samas siiski moodsalt, eriti detailides.