2015 III kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 1511 eluruumi kogupindalaga 137 000 m². Eluruumide ehituslubade arvu väljastamine kasvas aastataguse ajaga võrreldes 53%, eluruumide pindala aga 21%.
Keskmise ehitusloa saanud eluruumi pindala oli 2015 III kvartalis 91 m². See on viimaste aastate üks väiksemaid näitajaid. Selle baasilt võime tõdeda, et ehituslubasid väljastatakse valdavalt korteritele, millede pind üldist keskmist allapoole tõmbab.
Suur väljastatud eluruumide ehituslubade arv lubab eeldada, et suureneb potentsiaal eluruumide müügipakkumise kasvuks. Arvestades aga olukorda, kus pangad on piiranud eluruumide arendamise finantseerimist pole sugugi imekspandav, kui üksjagu eluruumide ehituslubadest jääb sahtlipõhja paremaid aegu ootama.
Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehitusloa saanud eluruumi keskmine pind kvartalite lõikes, m²
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.