Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merko kasvatas arenduste müügitulu 73%
„Oleme tänavusel keerulisel aastal suutnud hoida müügitulu eelmise aastaga võrreldaval tasemel, mis ei ole olnud lihtne, arvestades olukorda Balti ehitusturul ja meie ehituslepingute portfelli suhteliselt nõrka seisu aasta alguses," kommenteeris ettevõtte majandustulemusi Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Merko Ehituse müügitulu oli kolmandas kvartalis 68,4 ning 9 kuuga 184,6 miljonit eurot, püsides eelmise aastaga samal tasemel. Kontserni puhaskasum oli kolmandas kvartalis 3,1 ning 9 kuuga 5,6 miljonit eurot, mis sisaldab dividendide väljamaksega kaasnenud täiendavat tulumaksukulu. Eesti ehitusteenuse müügitulu vähenemist on kompenseerinud Läti ja Leedu müügitulu kasv ning aktiivne kinnisvaraarendus, mille müügitulu on kasvanud 9 kuuga 73% võrra ning mis annab veerandi kontserni müügitulust.
Oodatult on vähenenud Eesti ehitusteenuse maht, kus insenerehituse valdkonnas on riigi tellimused kahanenud ning üldehituse segmendis oleme hinnakonkurssidel liigseid riske üritanud vältida. Kontserni jaoks on sel aastal aidanud müügitulu tasakaalustada kasv Lätis ja Leedus ning aktiivsem kinnisvaraarendus kõikides Balti riikides,“ ütles Trink.
Rahul veel olla ei saa
Kuigi kontserni uute lepingute portfell on eelmise aasta 9 kuuga võrreldes kasvanud, ei saa Andres Trinki sõnul selle mahuga rahul olla.
„Kuna avalik sektor tellib viimasel ajal vähe ja vaid üksikud hanked on suuremahulised, siis käib neil hangetel tugev hinnasõda. Hea meel on selle üle, et eratellijatel on siiski jätkunud investeerimisjulgust ja mitmed eratellijad on meid usaldanud – täna on portfellis enamik uutest lepingutest sõlmitud just eratellijatega. Kuna aga turg on väike ja palju hooneid on juba valmis ehitatud, siis tuleb ka siin kasvupiir ühel hetkel ette,“ lisas Trink. 9 kuu jooksul on kontsern sõlminud uusi lepinguid mahus 152,2 miljonit eurot. Seisuga 30.09.2015 oli kontserni teostamata tööde jääk193,6 miljonit eurot (30.09.2014: 166,4 mln eurot).
2016 pakub uusi väljakutrseid
„2016. aasta tuleb kindlasti jätkuvalt keeruline, eriti kuna EL-i kaasrahastusega projektide käivitumine on nihkunud oodatust kaugemale ja majanduskasv Balti riikides püsib vaid paari protsendipunkti juures. Lätis oleme lõpetanud mitme suuremahulise objekti ehitustööd, ent käesoleval aastal pole meil õnnestunud samas mahus uusi lepinguid sõlmida, mis võib mõjutada sealset järgmise aasta ehitustööde mahtu. Kontserni tulemusi mõjutavad oluliselt ka arengud Baltikumi korteriturul, kus seni on olnud meie jaoks positiivsed arengud, ehkki viimase kolme aasta kiire kasv on hakanud stabiliseeruma. Vaatamata lähiaja väljakutsetele usume, et ehitusturu pikaajalised väljavaated meie koduturgudel püsivad head, kuna investeeringud infrastruktuuri ja elamuehitusse on jätkuvalt vajalikud ning investorite jaoks püsib ärikinnisvara tootlus konkurentsivõimelisel tasemel. See aga sõltub majanduse arengust tervikuna,“ sõnas Andres Trink.
Tulemused
Merko Ehituse müügitulu 2015. aasta kolmandas kvartalis oli 68,4 mln eurot ning üheksa kuuga 184,6 mln eurot (III kvartal 2014: 68,5 mln ning 9 kuud 2014: 182,2 mln eurot).
Kontserni kolmanda kvartali brutomarginaal oli 9,3% ning kasum enne makse 3,5 mln eurot, 9 kuu vastavad näitajad olid 8,3% ja 7,0 mln eurot.
Ettevõte teenis kolmandas kvartalis puhaskasumit 3,1 mln ning 9 kuuga 5,6 mln eurot. 9 kuu puhaskasumit mõjutas teises kvartalis aktsionäridele dividendide väljamaksega kaasnenud täiendav tulumaksukulu Eestis summas 0,9 mln eurot.
Lähiturud stabiliseeruvad
„Meie tänavused kinnisvaraarendusprojektid on käivitunud plaanipäraselt ning kuigi Tallinna ja Vilniuse korteriturg on hakanud stabiliseeruma, on ostjatel jätkuvalt huvi meie korterite ostmise vastu. Eesmärgiga hoida ja tugevdada oma pikaajalist turupositsiooni, oleme soetanud ka uusi kinnistuid, millest suurim on Vilniuse kesklinnas asuv ca 1,3 hektari suurune Rinktinese arendusala, kuhu saab rajada enam kui 300 korterit. Siinkohal on oluline märkida, et enamik kinnistute ostusid oleme sel aastal teinud omavahendite arvelt ilma välist finantseeringut kaasamata,“ kommenteeris Andres Trink kinnisvaraarenduse valdkonda.
Hetkel kuum
9 kuuga on kontsern investeerinud korterite ehitusse 30,1miljonit ning erinevate kinnistute soetamisse 11,7 miljonit eurot. Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulude osakaal on kasvanud 9 kuuga ligi 25%ni kontserni kogutuludest (2014. aasta 9 kuud: 14,5%).
Baltikum
Kontsern müüs Baltikumis 9 kuuga 248 korterit kogumaksumusega 42,6 mln eurot ning kolmandas kvartalis 80 korterit kogumaksumusega 10,9 mln eurot (summad käibemaksuta). Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulud on kasvanud 9 kuuga 72,7% võrra (9 kuud 2014: 235 tk, müügitulu 23,5 mln eurot). Ettevõte on tänavu käivitanud Baltikumis kokku 386 korteri ehituse (2014. aasta 9 kuuga 310 korterit), sealhulgas kortermajad Tallinna südalinnas Tartu mnt 52, Kristiine linnaosas Sõpruse pst 33, Kalamajas Jahu tn 1a, Paepargi Perepargis, Tartu vallas Kaupmehe tänaval ning Vilniuse südalinnas Krokuvos 73.
Suuremad tööd käivad
Suuremate objektidena olid kolmandas kvartalis Eestis töös Hilton Tallinn Park hotell, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine, Tallinna trammiliini nr 4 taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine, Öpiku Ärihoone projekteerimis- ja ehitustööd, logistikakeskuse projekteerimis- ja ehitustööd Maardus, Läsna-Kodasoo teelõikude rekonstrueerimine Tallinn-Narva maanteel.
Helsingis teostas AS Merko Ehitus Eesti Tripla arendusprojektis vaiatöid.
Lätis ja Leedus jätkusid Liepajas kontserdimaja ning Jurmala Dzintaru 28 korterelamute ning Riia ja Valmiera kutsekoolide ehitustööd, A. Deglava tänava prügila rekultiveerimise ja ehitustööd Riias, tuulegeneraatori vundamentide ehitustööd Šilute tuulepargis, Kauno/Algirdo büroopindadega elamukompleksi ehitustööd Vilniuses ning ABB kõrgepinge alalisvoolu konverteralajaama üldehitustööd Klaipedas.
Seotud lood
Merko Ehituse investor Rene Ilves usub, et rahatrükk ei ole ehitusfirmale veel mõju avaldanud ning et ettevõte on valesti hinnatud.
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele