Tagasiside küsimine võimaldab saavutada paremat sidet kliendiga ning ettevõtte tegevust kohandada kliendi vajadustele vastavalt.
Eesti ehitusettevõtete seas on üsna tavapärane, et pärast objekti valmimist küsitakse kliendilt selle kohta tagasisidet. Ehitusvaldkonnas on Eestis tagasiside küsimise patroon seni olnud YIT Ehitus.
Äripäev kirjutas selle aasta märtsis, et kodu ostja võib kvaliteeti hinnata teisiti kui normides kirjas ning see ajendab ettevõtet regulaarselt tagasisidet küsima. Ehituse peatöövõtuga tegeleva YIT Ehituse ehitusdirektor ning juhatuse liige Toomas Rapp märkis toona, et neil on oma kvaliteedikontrollisüsteem ning kõigilt klientidelt alates suurklientidest kuni korteriostjateni küsitakse regulaarselt tagasisidet, mida analüüsitakse ja kasutatakse edasises töös. "Lisaks on meil võimalik võrrelda andmeid ka kontserni teiste maade sarnaste tagasisideküsitlustega," ütles ta.
Rapp märkis, et endale kodu ostnud klientide arusaamad kvaliteedist on küll subjektiivsemad, ent samas laiemad. Tema sõnul arutatakse palju, kuidas muuta paremaks siseviimistlust ja kuidas jõuda nõutud energiamärgiseni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mida arvavad teised ehitusettevõtted tagasiside küsimisest ja millised on soovitused,
loe pikemalt 26. augusti Äripäeva ehitusrubriigist või
Äripäeva uudisteportaalist.
Seotud lood
“Me pole kunagi öelnud, et tahame olla kõige suuremad. Oleme alati tahtnud olla kõige paremad,” ütleb tõstuste, tööstususte, tuletõkkeuste ning laadimisseadmete lahendustele spetsialiseerunud ettevõtte Laduks tegevjuht Holger Tasane. Kui 2008.–2009. aasta kriisi ajal rääkisid ettevõtted peamiselt eksportimisest ja Skandinaavia turgude vallutamisest, siis Laduks otsustas minna vastassuunas ning nägi võimalust Eesti klientides ja siinses ehitussektoris.