Balti suurim projekteerimisfirma astus rängalt ämbrisse

Firma on olukorras, kus Maanteeamet on lubaduste murdmise ja tähtaegadest ülejooksmise pärast kas osaliselt või täielikult taganenud viiest UAB Kelprojektase Eesti filiaaliga sõlmitud hankelepingust. Ainult ühe hanke osas polnud Maanteeametil pretensioone ning teine (Tallinn –Tartu maantee Kose – Võõbu lõik) on hetkel töös, kuid samuti graafikust maha jäänud.

Probleeme on Kelprojektasega olnud ka Tallinna Kommunaalametil, kes sõlmis ettevõttega lepingu Majaka tänava rekonstrueerimiseks – täpsemalt on ehitustööde algus mitmeid kuid veninud, leping Kelprojektasega lõpetatud ning välja kuulutatud uus hange, mille võitja peab Kelprojektase pooleli jäänud projektid lõpuni tegema ning tänava ka järgmisel aastal valmis ehitama.

Ebaõnnestumise mitu palet

„Esimese asjana soovime öelda, et nii UAB Kelprojektase Eesti haru kui ka Leedus asuv peakontor on tõsiselt mures hetkeolukorra pärast ning me siiralt vabandame kõigi probleemide pärast, mis me enda klientidele ja tellijatele põhjustanud oleme,“ alustas Biržienė. Ta kinnitas Rannala ja Lille väiteid, et Kelprojektasel on olnud probleeme tööjõupuuduse ja kõrgete palkadega. “Me tunnistame, et paljusid tähtsaid Eesti turu iseärasusi ei uuritud piisavalt põhjalikult,” ütles Biržienė.

Töötajate lahkumise põhjuseid Biržienė kommenteerida ei soovinud, ta tänas neid tehtud töö eest, kuid mainis, et Eesti juhatajate ja projektijuhtide kogemustepagas ning tööle lähenemine olid erinevad enda Leedu kolleegidest. Ta sõnul töötavad Kelprojektase Leedu insenerid tavaliselt väga spetsiifilise valdkonnaga, kuid nende Eesti kolleegid on harjunud töötama seinast-seina. “Lisaks sellele on Eestis rohkem probleeme kommunikatsiooniga. Kui Leedus moodustatakse spetsialistidest ja kliendi esindajatest töökomisjon, mis vaagib projekti raames tekkivaid küsimusi, siis Eestis oleme sunnitud arutama ja konsulteerima lahendusi eraldiseisvate spetsialistidega. See kõik tähendab meie jaoks suuremat ajakulu,” selgitas Biržienė.

Tähtaegadest sõidetakse üle

Küsimuse peale, kas Kelprojektas pidas lepinguid sõlmides hangete tähtaajaks valmis saamist realistlikuks, tunnistas Biržienė, et enamikul juhtudel oli tähtajast kinni pidamine väga keeruline või lausa ebareaalne.“Vastavalt meie infole on see probleemiks kõigile Eesti turul tegutsevatele projekteerimisbüroodele,” lisas ta.

Eestis meelehärmi valmistanud pikka kommunikatsiooni- ja otsustusahelat kommenteeris Biržienė sellega, et ettevõtte eesmärk on pakkuda tippkvaliteediga disainlahendusi ning see nõuabki aega ja pikemaid protseduure. Ta lisas, et kohe, kui Kelprojektas mõistis Eestis kehtivaid “ekstreemselt rangeid tingimusi”, hakati ahelalt lülisid küljest kakkuma.

Biržienė sõnul Kelprojektas hetkel uusi hankelepinguid sõlmida ei soovi ning tuleviku osas pole veel otsuseid langetatud. “Eestis kogetu andis meile palju väärtuslikke õppetunde, mida me tulevikus siin äri tehes kindlasti arvesse võtame,” ütles ta lõpetuseks.

Kodaniku mure kui poliitiline manipulatsioon

3. juulil ilmus Postimehes artikkel, kus kirjutati sellest, et UAB Kelprojektas tegi Rail Balticu trassi sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsis suuri arvutusvigu. Dokumenti uurinud Meelis Šokmani sõnul käsitleti analüüsis tema elukohta läbiva trassivariandi suurt õnnetuseohtu samaväärsena sellega, kui teises trassivariandis läbib raudtee üht või kaht loomade liikumisrada rohkem.

Küsimuse peale, kas selle probleemiga tegeletakse ning mis muutusi on viimased kaks nädalat toonud, vastas Biržienė, et niivõrd suuremahuliste projektidega kaasnevad alati vastuolud, erinevad tõlgendused ning poliitiline manipulatsioon. Ta kinnitas, et projekt jookseb õlitatult aga igapäevased väikesed viperused on paratamatud.

Liiga odav pakkumine

UAB Kelprojektas võitis Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee Kose – Võõbu teelõigu projekteerimise hanke 625 000 eurose pakkumisega. Äripäeva andmetel algasid konkurentide pakkumised sellel hankel 800 000 ning ulatusid üle miljoni euro. Küsimuse peale, kuidas Kelprojektas konkurentidest niivõrd odavamat hinda sai endale lubada, vastas Biržienė, et nende esialgsete arvutuste põhjal oli ka sellise hinnaga hange ettevõttele kasumlik.

Biržienė sõnul nad aga ei teadnud, et Eestis puuduvad teede projekteerimiseks terviklikud ja ühtsed normid. “Kuna enamus riikides töötavad projekteerimisbürood vastavalt sertifitseeritud reeglitele ja normidele, mitte erinevatest riikidest pärinevatele normide kogumile, pidime sellesse projekti suunama rohkem aega ja tööd kui kavas oli,” ütles ta.

Andry Palu, Maanteeameti õigusosakonna riigihangete talituse juhataja sõnul tundus Kelprojektase ning konkurentide pakkumiste hinnavahe ka neile kahtlane. “Maanteeamet käitus vastavalt riigihangete seadusele, küsides pakkujalt selgitusi, kas tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Pakkuja aga selgitas põhjalikult ning ammendavalt, et nii ei ole,” sõnas Palu.

Äripäevani on jõudnud informatsiooni, et ka see projekt ei saa tähtajaks valmis. Selle kohta küsides tuli vastuseks, et tekkinud probleemid on arutamisel Eesti Maanteeametiga. “Meie ülimaks huviks on projekt õigeaegselt valmis saada,” sõnas Biržienė. Maanteeameti avalike suhete osakonna juhataja Diana Lorentsi sõnul see töö aga graafikus ei ole.

Konkurendid: leedukad pole ainsad venitajad

OÜ Stratum juhatuse esimehe Margus Nigoli sõnul ei ole Kelprojektas ainus ettevõte, kellel asjad venima kipuvad. „Kaugelt vaadates võib tunduda, et „Ahhaa, ei viitsi tööd teha“, kuid päris nii lihtne see ei ole,“ ütles Nigol, lisades, et tema arust nad selle poole pealt teistest ettevõtetest ei erine. „See ei ole kindlasti normaalne, kuid see, et asjad teedeehituses venivad, on küllaltki sage,“ ütles ta. OÜ Stratum on osalenud UAB Kelprojektasega samadel hangetel ning on nendega ka koostööd teinud. „Takkajärgi võib öelda, et oleme klaarid ja neile mingeid pretensioone ei ole,“ võttis Nigol teema kokku.

OÜ Reaalprojekti tegevjuhi Mikk Reieri sõnul temal ilus teemat kommenteerida ei ole, kuna OÜ Reaalprojekt teeb koos UAB Kelprojektasega koostööd Railbalticu hankel. „Selle hankega on asjad korras ning UAB Kelprojektas täidab enda kohustusi korralikult,“ ütles Reier 3. juulil Postimehes ilmunud artikli kohta, kus kirjutatakse UAB Kelprojektase Railbalticu trassil tehtud arvutusvigadest, ütles ta, et tegu oli väikse apsuga, mida võib igal ettevõttel juhtuda. Mingeid pretensioone või kaebusi Reieri sõnul neil Kelprojektasele ei ole.

Roadplan OÜ tegevjuhi Riho Milva sõnul oli Kelprojektas turule tulles liialt naiivne. „Kui neil ei ole personali, kes võidetud hankeid nö vedama hakkavad, siis sealt head nahka tulla ei saagi, projekteerimisturg on selliseks asjaks liialt karm,“ ütles Milva. Ta lisas, et nende teguviis ei olnud kindlasti õige. „Meie ettevõttes hinnatakse kahte asja – kvaliteet ja tähtajad. Kui meie ettevõte näeb, et me ei suuda hanget korralikult täita, ei hakka me kandideerimagi,“ toonitas Milva. Tema sõnul on ka Maanteeameti hanke tingimused muutunud Kelprojektase altminekute tõttu üha karmimaks. „Nad on neid olukordi loonud nii palju, see on turul kõiki mõjutanud,“ sõnas ta.