16. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rail Balticu projektijuhti Miiko Perise sõnul plaanitakse Eestis küsitud taotlussummaga luua igakülgne valmisolek ehitustöödega alustamiseks. "Komisjonile esitatud taotlussummaga saame lõpetada kõik olemasolevad uuringud ning koostada tehnilised lahendused raudtee ja reisiterminalide rajamiseks. Samuti saame märkimisväärse osa rahastusest suunata juba ka ehitustöödesse," sõnas Peris.

Lisaks ühisele taotlusele esitas Eesti eraldi taotluse ka Rail Balticu ühendamiseks linnatranspordi ja lennujaamaga ehk olemaoleva trammiliini pikenduseks Ülemiste reisiterminalist Tallinna lennujaama.

Rail Baltic on raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Euroopa Liidu rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mida alustatakse eeldatavasti aastatel 2018-2019.

Euroopa Komisjoni otsus esimese taotluse rahuldamise kohta tuleb 2015. aasta sügisel. Seni jätkatakse plaanitud tegevusi uuringute läbiviimisel, raudteetrassi alternatiivide analüüsimisel ning alustatakse Rail Balticu ühisettevõtte algatusel uue tasuvusanalüüsi ja äriplaani koostamist.

Esimene rahastamistaotlus esitati projekti kogumahule 540 miljonit eurot, millest Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) küsitakse kokku 442 miljonit eurot EL toetust. Taotletud kogusummast moodustab Eesti osa koos omafinantseeringuga umbes 213 miljonit, Läti 291 miljonit, Leedu 28 miljonit ning ühisettevõte umbes seitse miljonit eurot.