2014. aastal valmis Eestis statistikaameti andmetel 2750 eluruumi kogupindalaga 293 000 m2. Aastaga uuenes kogu elamufond eluruumide arvu alusel 0,4 ja pindala alusel 0,7%.
Elamufondi jätkusuutlikuks uuenemise normiks võib pidada 1% elamufondi kogumahust. Kui uuenemine toimub aeglasemalt, siis elamufond pigem amortiseerub ehk kaotab kvaliteeti.
Nii peamegi tõdema, et elamufondi uuenemine jääb Eestis alla igasugust mõistlikku taset. Arvestades, et enamus elamuarendusest toimub Tallinnas ja Tallinna naabervaldades, tuleb tõdeda, et väiksemate keskuste ja valdade elamufond amortiseerub hirmuäratava kiirusega.
Sel on ka oma põhjus. Erasektor ei hakka kunagi väikevallas kinnisvaraarenduse läbi uut elamufondi looma, sest enamus omavalitsustes on korteri või maja ehitushind oluliselt kõrgemal selle turuväärtusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uue elamispinna ehitus võrreldes olemasoleva elamufondiga
Seotud lood
Fassaad on maja visiitkaart ning väga oluline osa hoone vastupidavusest ja väärtusest. Eesti kliimas peab välisviimistlus taluma vihma, lund, päikest ja suuri temperatuurikõikumisi, säilitades samal ajal oma välimuse. Just seetõttu on fassaadiplaadid muutunud üha kindlamaks valikuks nii uute majade ehitamisel kui ka vanemate hoonete renoveerimisel, kinnitavad terviklikke fassaadilahendusi pakkuva FixFas OÜ eksperdid.