22. jaanuar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Liit koostas Riigikogu majanduskomisjonile kirja, milles ettepanek taaskord esitatakse. Kirjas on ka märgitud, et kuigi sel teemal on varasemalt räägitud, väitis majanduskomisjoni üks liikmetest, et sellist ettepanekut polegi arhitektide poolt varem tehtud.

Arhitektide Liidu aseesimehe Peeter Pere sõnul väidavad Riigikogu majanduskomisjoni liikmed, et liit soovib bürokraatiat juurde, kuid tegelikult väidab liit vastupidist. Liidu hinnangul väidab komisjon, et asjad toimivad niigi hästi. Arhitektid sellega ei nõustu ning väidavad, et paljud tegevused on igakülgselt läbi mõtlemata.

"Kui meie kujundame keskkonna, siis hiljem keskkond kujundab meid ennast. Ruumilise planeerimise eesmärk on kujundada täisväärtuslik elukeskkond. 

Oleme aastate vältel tõstnud esile, et ruumilise arengu suunamisel on vajalik riigi aktiivsem, terviklikum ja läbimõeldum tegevus. Probleemina näeme, et planeerimise ja arhitektuuri alane kompetents on praegusel ajal killustatud ja laialipaisatud ja puudub ühendav üksus," rääkis Pere oma ettekandes komisjonile.

Pere hinnagul on tõsiasi, et ei ole ühtegi institutsiooni, kus inimeste elukeskkonda mõjutavad ruumiline planeerimine, arhitektuur ja ehitus ning sellealane kompetents võiks kokku saada. "Riigil ei ole tervikliku kompetentsiga võimekust. Piisab, kui vaadata valdkondade jaotust erinevate asutuste vahel."

Pere toob näite praegusest olukorrast, kus elukeskkonna planeerimise vastutus on jaotatud järgmiselt:

•         ruumiline planeerimine – siseministeerium

•         loodusliku keskkonnaga seonduv – keskkonnaministeerium•         ehitustegevusega seonduv - majandus- ja kommunikatsiooniministeerium•         arhitektuur kui kunst – kultuuriministeerium•         riigimaa planeerimine - maa-amet ja keskkonnaministeerium•         riigile ehitiste tellija- AS Riigi Kinnisvara või muu riigivara valitseja.

Pere sõnul ei ole sellise killustatuse juures alust loota, et kõigi nende asutuste peale kokku tekiks terviklik lähenemine ruumilise arengu suunamisele. "Sageli pole kõik need asutused oluliselt ruumi mõjutavate otsuste juurde üldse kaasatudki. See ei ole mitte niivõrd kriitika nende asutuste aadressil, vaid ilmnenud süsteemne probleem," rääkis Pere komisjoni ees.

"Seetõttu näeme vajadust planeerimise ja arhitektuuri alase institutsiooni ja nn. kompetentsikeskuse järele. Selle kaudu saaks riik nii iseenda asutustele kui ka kohaliku omavalitsuse asutustele anda parimat pädevat nõu erinevate ruumi mõjutavate otsuste tegemise," märgib Pere.

Pere sõnul on liit esitanud ka konkreetseid muudatusettepanekuid eelnõu täiendamiseks ning toob välja, et Eesti Arhitektide Liidu poolt põhjaliku sisulise ja juriidilise analüüsi tulemusena väljapakutud ja juba aastaid avalikkuse aruteluobjektiks olnud mudel on kõnealuse kompetentsikeskuse jaoks optimaalne ja toimiv lahendus, mille institutsiooni nimeks pakutakse "riigiarhitekt". 

Ettepaneku oas on liit silmas pidanud eeskätt pädevat nõuandvat institutsiooni, mitte mõnda suurt „käskivat-keelavat“ bürokraatlikku asutust, millega võiks kaasneda suured kulud. Institutsiooni loomisel peaks kindlasti püüdma kaasata riigiasutustes juba töötavaid ja sarnaseid funktsioone täitvaid kogemustega spetsialiste.

Loe ka Liidu poolt tehtud pöördumist Riigikogu majanduskomisjonile seoses uue planeerimisseaduse muudatustega.