Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Avalikud hooned Eestis on ohutud
Ahto Tuuling,Tehnilise Järelevalve Ameti ehitus- ja elektriosakonna juhataja
Pärast Riias toimunud varingut korraldas TJA ehitusvaldkonna eksperte kaasates erakorralise töökoosoleku, eesmärgiga analüüsida sarnase sündmuse võimalikkust Eestis. Kontrollkampaania esimeses etapis kutsuti kokku TTÜ, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, ehitusettevõtete, projekteerijate ja inseneride esindajatest koosnev töögrupp, et analüüsida analoogse juhtumi võimalikkust Eestis ning panna paika tegevusplaan Eesti avalike hoonete ohutuse kaardistamiseks ja õnnetuste vältimiseks. Teises etapis kontrollis TJA erineva kasutusega hoonete ehitustehnilist olukorda üle Eesti.
Taolise ahelvaringu tõenäosust Eestis peeti väga väikeseks, kuna Riias kasutusel olnud konstruktsioonilahenduse puhul oli tegemist ebatüüpilise lahendusega, mida kasutatakse väga harva. Siiski koostas TJA tegevusplaani Eesti avalikus kasutuses olevate hoonete ehitustehnilise olukorra kaardistamiseks ja võimaliku sarnase sündmuse vältimiseks. Selleks koguti päringute ja kodanike ning ehitusvaldkonna ekspertide vihjete abil avalikus kasutuses olevat hoonete kohta informatsiooni, mille alusel koostati valim paikvaatluse teel kontrollitavatest ehitistest. Valimi koostamisel analüüsiti umbes 450 hoone andmeid, millede kogumisel tuletati hoonete omanikele meelde nende hoolsuskohustust ehitiste ohutuse tagamisel.
Andmete kogumise käigus selgus, et mõningal juhul oldi Riias toimunusse väga tõsiselt suhtutud ning 46-le hoonele olid omanikud juba ekspertiisi tellinud ja 61 hoone omanikku teatasid oma kavatsusest seda teha 2014. aasta jooksul. Valimisse võeti eelkõige võimalikult suure pindalaga, tihedas kasutuses olevaid Riias varisenud hoonega analoogsete või sarnaste konstruktsioonilahenduse elementidega hooneid üle Eesti.
Pikemalt loe 15. detsembri Äripäeva vahel ilmunud lisast Ehitus.
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta kandvuse, veepidavuse või stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas laialdaselt kasutatavaks pinnase parenduse meetodiks on jugainjekteerimine (ing keeles Soilcrete® või jet-grouting). See tehnoloogia võimaldab pinnasesse rajada erineva kuju ja suurusega tsementeerunud sambaid ilma ulatuslike väljakaevamisteta ja seda ka kitsastes tingimustes.
Enimloetud
6
“Kahtlemata külvaks see häda ja õnnetust”
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Varjendi rajamise nõue jõustub 1. juulil 2026
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele