Alates 1995. aastast on küsimusi põhjustanud see, mis reeglite alusel ehitatakse ajutisi ehitisi. Ajutise ehitise ehitamise eeldus on, et seda ei saa mingil põhjusel konkreetsesse kohta veel või üldse ehitada.
Näiteks kuidas paigaldada ajalehekioskid tänava-maa-alal, kus alaliste hoonete püstitamist ei ole ette nähtud või nn ajutiste parklate rajamise küsimus, kuni planeeringuga kavandatud hoone ehitamiseks pole majanduslikke võimalusi.
Õigusaktidest tulenevad ajutistele ehitistele üldised nõuded, millele lisaks on omavalitsusel võimalik kehtestada täiendavaid nõudeid. Kindlasti ei saa nõuded olla fikseeritud detailplaneeringus selle koostamise ajamahukuse tõttu, sest ajutise ehitise paigaldamisel ei ole seejärel mõtet. Seega jääb võimalus kehtestada ajutistele ehitistele nõuded ehitusmäärusega.
2014. aasta septembri keskpaigani oldi seisukohal, et ehitusmääruses ei ole mõtet nõudeid fikseerida, kuid riigikohtu 16. septembri 2014. aasta otsusest nr 3-4-1-19-14 tulenevalt võib nõudeid esitada ehitusmääruses. Ajutiste ehitiste ehitamisega seotud küsimusi käsitleme täpsemalt peatükis 7.1.
1. augustist 2014 jõustus keskkonnaseadustiku üldosa seadus, milles sätestati kallasradadel vaba läbi- ja juurdepääsu tagamise uus kord. Käsitleme seda peatükis 7.6.1.
Riigikohus täpsustas 11. detsembri 2013. aasta otsusega asjas nr 3-3-1-46-13 omavalitsuste kohustuslikku käitumisjuhist ehitus- ja kasutuslubade väljastamisel. Otsuses leiti, et ehitiste ohutuse eest vastutab omavalitsus ning peab seetõttu enne ehitusloa väljastamist igakülgselt veenduma ehitatava ehitise ohutuses, sh tellima vajadusel täiendavaid ekspertiise. Lähemalt on käsitletud riigikohtu otsust peatükis 9.1.1.1.
Käsiraamatut on võimalik tellida aadressilt:
kasiraamat.aripaev.ee/ehitusSeotud lood
Erinevatest looduskividest on teede, platside ja terrasside sillutamiseks murtud ja lõigatud kive ning plaate juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on see kõige keskkonnasõbralikum, vastupidavaim ja kaunim lahendus koduaias ja linnaruumis.