Autor: Elen Luht • 6. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Eesti ehitussüsteemis ei ole võimalik kvaliteetselt ehitada. Eesti katus kestab palju vähem kui saksa katus. Me raiskame rohkem raha, olgugi et me oleme nii vaesed ja jääme sellega veel vaesemaks," rääkis Peeter Kärp intervjuus Oma Majale. Tema sõnul napib Eestis koostöövalmidust ja tarkust ning seetõttu on keeruline pühenduda kvaliteedi arendamisele.

"Inimesed ei taha füüsilist tööd teha, tahavad valged särgid selga ja lipsud ette panna. Juba kümme aastat tagasi oli selge, mis hakkab (ehituses - toim) juhtuma. Õpilasi ei jätku kõigile elualadele," märkis Peeter Kärp, et hariduse omandamises valitseb vastuolu. Kui Eestis läheb kolmandik õpilasi kutsekooli ning kaks kolmandikku keskkooli, siis mujal Euroopas on täpselt vastupidi. Kärbi sõnul on seetõttu vaja enne ära teha põhiasjad - riiklikud süsteemid, mitte laskma ehitust reguleerida vaid vabal turumajandusel.

Miks on Eestis ehitus kehvas seisus?See tuleneb arusaamast, et turg reguleerib kõike. Prevaleerivad suuremate ehitusettevõtjate huvid. Probleem on selles, et peatöövõtjad esindavad peamiselt ehituse ärilist poolt. Kutseharidus on aga ummikus. 25 aasta jooksul pole tulnud kutseharidusest mitte ühtegi katuseehitajat. Firmad peavad need inimesed oma kulul välja õpetama. Osa läheb aga pärast seda Soome, osa Rootsi, osa mõnda väiksemasse firmasse, kes ei suuda teda ise õpetada, aga maksab see-eest natuke suuremat palka.

Loe täispikka intervjuud 6. oktoobril Äripäeva vahel ilmunud lisast Oma Maja.