Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Oktokopter teeb ehitusinseneri töö lihtsamaks
Üks kitsaskohti, millele hetkel tähelepanu pööratakse, on majade seisukorra uurimine, et lagunemisest tingitud ohte ennetada. Christian Eschmann leidis, et selleks otstarbeks sobivad kõige paremini mehitamata õhusõidukid ning on pühendanud end vastava väikese helikopteri arendamisele.
“Selleks et põhjalikult inspekteerida amortiseerunud ehitiste seisukorda kulub palju ressurssi – eriti hoonete puhul, millele on raske ligi pääseda,“ selgitab Eschmann. Siiamaani on insenerid ehitisi uurinud pelgalt oma silmanägemisele toetudes, märkides leiud kaardile – vead on sealjuures kerged tulema.
Mõnedele kohtadele pääseb ligi kas ainult ronimisvarustust kasutades, kraanaga või suisa helikopteriga. Lisaks tekitavad raskusi juba ohtlikult lagunevad või siis raskesti ligipääsetavad hooned, mille uurimine on inimestele ohtlik.
Eschmann on aastaid tegelenud selliste uurimuste jaoks kindlama ja turvalisema meetodi väljatöötamisega ning nüüdseks on testlende sooritamas vahend nimega oktokopter. See kujutab endast kaheksa rootoriga varustatud miniatuurset õhusõidukit, mis suudab tõusta kiirelt ka kümnete korruste kõrgusele ning jääb siis maja fassaadist kahe meetri kaugusele, asudes otsima pragusid, pudenevat betooni või muid vigasid.
Robot on varustatud anduritega, mis kaitsevad seda tuuleiilide eest, hoides seda stabiilsena ning vältides kokkupõrget uuritava hoonega. Nii saab kaameraga varustatud kopter andmete kogumisega kiirelt ja efektiivselt hakkama, aidates säästa nii personali- kui ka materjalikulude pealt.
Esimest korda tõusis oktokopter oma ülesannete kõrgusele juba 2011. aastal ja sellest ajast peale on see pidevas arenduses. Hetkel saab seda kontrollida ainult käsitsi, kuid täiustusprotsessi käigus tahetakse jõuda täieliku automatismini. Eschmann ja tema meeskond töötavad hetkel navigatsioonianduritega, mis tulevikus roboti lendu kontrollima hakkavad.
Sisestatud andmete põhjal juhiks siis kopter ise end ümber fassaadi, korruselt korrusele kõrgemale tõustes ja samal ajal ümber maja tiireldes. Usutavasti läheb selle tasemeni jõudmiseks aasta.
Hetkel kuum
Viieteistminutilise lennu jooksul jõuab kopter maja seisukorrast teha kuskil 1200 ülesvõtet. Need detailsed fotod töödeldakse spetsiaalse tarkvara abil kokku 3D ja 2D mudeliteks, mis annavad ehitisest ja selle seisukorrast täieliku ülevaate, häirimata samas vaadeldavas hoones elavate või töötavate inimeste igapäevaseid toimetusi. Lisavarustusena saab robotile paigaldada termokaamera, mis on abiks soojusisolatsiooni uurimisel. Selline hoone täielik digitaalne rekonstruktsioon aitab planeerida edasisi uuringuid ja juba tekkinud ohukohad kiirelt likvideerida.
Oma väikeste mõõtmete tõttu sobib robot kasutamiseks ka keelutsoonides või tiheasustusega piirkondades. Kasutades edasiliikumiseks kaheksat mootorit, on ta möödujatele ja pealtvaatajatele täiesti ohutu. Kui ka mõni mootoritest peaks töö lõpetama, suudab ta teiste abil ohutult maanduda.
Eschmann nendib oma tööst rääkides, et oktokopteri kõige suurem kasutegur seisneb ajakulu vähendamises. “Kui kakskümmend meetrit kõrge ja kaheksakümmend meetrit laia fassaadi põhjalik läbiuurimine võtab ekspertidel aega kuni kolm päeva, siis meie kopter vajab selleks vaid kolm-neli tundi,“ selgitab ta.
Tulevikuplaanidesse kuulub ka täiustatud tarkvara, mis hõlmab endas andmebaasi koos kõikide protsesside dokumenteerimise võimalusega. Eschmann rõhutab siiski, et oktokopter ei ole mõeldud inimeste asendamiseks, vaid pigem abivahendiks töö efektiivsuse ja ohutuse suurendamisel. Kriitilisemad kohad peab siiski ekspert oma silmaga üle vaatama.
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Sinna kerkib tulevikus rohkem kui 600 kaasaegset kodu
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele