Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
„Ilma eestlasteta ei ehita me midagi“
Kui Hienonenilt Soomes ehitustöödel tegutsevate eestlaste kohta pärida, ei pea vastust kaua ootama. „Meie jaoks ei oma rahvus tähtsust. Me ei palka eestlasi, soomlasi või teisi rahvuseid. Me palkame eksperte,“ ütles Hienonen.
„On palju selliseid töid, mille tegemaõpetamist Soomes professionaalsel tasemel ei kohtagi,“ märkis Hienonen. Helsingi ümbruses ehitatavatel objektidel moodustavad kolmandiku töölistest eestlased. „Ilma eestlasteta mõningaid objekte ei saakski ehitada,“ lisas ta.
Hienoneni sõnul soomlasi endid ehitusplatsil tööpuudus ei vaeva – pealinna läheduses töötuid soomlastest ehitajaid eriti ei kohta. Küll aga võib see maakohtades probleemiks olla.
Helsingis on probleeme eluaseme leidmisega ning sellest tulenevate lisakuludega. Nii on Hienoneni sõnul maksuamet tõlgendanud, et kui tööandja muretseb töötajale eluaseme, loetakse seda töötaja isiklikuks sissetulekuks ning selle pealt tuleb makse maksta. Nii eelistavadki Hienoneni hinnangul soomlastest ehitajad olla pigem töötud Kainuus, kui otsida töövõimalusi pealinnas.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele