Autor: Tanel Raig • 6. august 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitaja maksab tellija kehva projekti kinni

Tihti kujunevad ehitustööd kallimaks, kui esialgu on plaanitud. Ehitusettevõtjate meelest on kurja juur tellija puudulik projekt, mistõttu ollakse nördinud, et vastutus tööde kallinemise eest jäetakse nende kanda.

Küsitletud ehitusfirmad nentisid, et ehitus muutub väga sageli kallimaks, kui alguses on plaanitud – ehituseelarve ületatakse ligikaudu 25% projektides, ütles KMG Insenerehituse ASi eelarve­grupi juht Gert Kaarmann. OÜ Wesico Project omanik Anti Mölter lisas, et kõige sagedamini lähevad ehitustööd arvatust rohkem maksma riigihangetel.

OÜ Nordlin Ehitus juhatuse esimees Ülo Older aga ütles, et nende kogemuse põhjal teevad eelarves rohkem muudatusi erasektori tellijad. “Nende kliendid ja lõpptarbijad tekivad alles ehituse käigus – bürood ja kortermajad,” selgitas ta ja lisas, et klient muudab meelt peaaegu igas projektis.

Renoveerimise hind eriti umbkaudne. Ehitus­firmad on arvamusel, et ehituse maksumuse muudab plaanitust kallimaks peamiselt puudulik projekt ja selle projekti põhjal tehtud eelarve, mis ei vasta tegelikkusele.

Kõige tihem on puudulikku projekti näha vanade hoonete rekonstrueerimisel. “Ei ole harvad juhused, kus olemasolevad konstruktsioonid ei vasta projektis kirjeldatule,” nentis Older. Ohu­kohana lisas Older, et ootamatused võivad tihti tekkida hoonete maa-aluste osade ehitusega. Eelkõige ei pruugi olla geoloogia selline, nagu on märgitud projektis, rääkis Older.

Ehitaja ei otsusta muudatusi. Lembit Tampere LAAM Kinnisvarast tunnistas, et muudatusi tuleb  ikka ette ja vana maja rekonstrueerimisel sagedamini kui uue maja ehitamisel. “Plaanimuutus tuleneb tavaliselt kliendi soovist – ehitaja teeb ikka seda, mida temalt tellitakse ega ole tavaliselt muudatuste algataja,” rääkis Tampere.

Tema sõnul muutub töö kallimaks enamasti ikka kliendi soovi pärast kasutada näiteks paremaid materjale või erilahendus. “Muidugi ka puuduliku projekti pärast. Kui projektdokumentatsioon ei ole ehituse alguseks lõpuni valmis, on ka kõige paremal eelarvestajal raske väga täpselt tulistada,” leidis ta.

Seega valitseb kummaline olukord, kus tööde kallinemise taga on tellija puudulik projekt, aga kogu süü kiputakse jätma töövõtja kanda. Ehitusfirmad pole rahul. “Kahjuks on kujunenud praktikaks, et tellija keeldub vastutust võtmast isegi enda esitatud algandmete eest ning soovib kogu vastutuse lükata ehitaja kanda,” lausus Kaarmann.

Järelevalve on kreenis. Anti Mölteri hinnangul ei ole tellija ja töövõtja võrdsetel positsioonidel. Vaidluste tekkimisel peaks vahemeheks olema ehituse järelevalve, aga Mölteri ütlusel kaldub see üha rohkem kreeni tellija poole.

Täismahus saad lugeda 6. augusti Äripäeva paber- või digilehest

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785
Hannes RummReklaamimüügi projektijuhtTel: 518 4688