Ehitaja maksab tellija kehva projekti kinni

Kõige tihem on puudulikku projekti näha vanade hoonete rekonstrueerimisel. “Ei ole harvad juhused, kus olemasolevad konstruktsioonid ei vasta projektis kirjeldatule,” nentis Older. Ohu­kohana lisas Older, et ootamatused võivad tihti tekkida hoonete maa-aluste osade ehitusega. Eelkõige ei pruugi olla geoloogia selline, nagu on märgitud projektis, rääkis Older.

Ehitaja ei otsusta muudatusi. Lembit Tampere LAAM Kinnisvarast tunnistas, et muudatusi tuleb  ikka ette ja vana maja rekonstrueerimisel sagedamini kui uue maja ehitamisel. “Plaanimuutus tuleneb tavaliselt kliendi soovist – ehitaja teeb ikka seda, mida temalt tellitakse ega ole tavaliselt muudatuste algataja,” rääkis Tampere.

Tema sõnul muutub töö kallimaks enamasti ikka kliendi soovi pärast kasutada näiteks paremaid materjale või erilahendus. “Muidugi ka puuduliku projekti pärast. Kui projektdokumentatsioon ei ole ehituse alguseks lõpuni valmis, on ka kõige paremal eelarvestajal raske väga täpselt tulistada,” leidis ta.

Seega valitseb kummaline olukord, kus tööde kallinemise taga on tellija puudulik projekt, aga kogu süü kiputakse jätma töövõtja kanda. Ehitusfirmad pole rahul. “Kahjuks on kujunenud praktikaks, et tellija keeldub vastutust võtmast isegi enda esitatud algandmete eest ning soovib kogu vastutuse lükata ehitaja kanda,” lausus Kaarmann.

Järelevalve on kreenis. Anti Mölteri hinnangul ei ole tellija ja töövõtja võrdsetel positsioonidel. Vaidluste tekkimisel peaks vahemeheks olema ehituse järelevalve, aga Mölteri ütlusel kaldub see üha rohkem kreeni tellija poole.

Täismahus saad lugeda 6. augusti Äripäeva paber- või digilehest