Välismaal ehitaja peab olema valmis edu kaua ootama

Ettevõte on oma eluaja jooksul ehitanud umbes 5000 eluruumi, neist 4000 Norrasse. "Teisisõnu tuntakse Kodumaja kaubamärki Norras paremini kui Eestis. Meil on sinna jäetud nii palju jälgi ja positiivne kuvand, et meid soovitatakse ja usaldatakse. Tänu sellele tulevad ka tellimused," sõnas Lump.

Kuigi Norras läheb ettevõttel hästi, ei suudeta sama edu kogeda veel Taanis või Soomes. Rootsi suhtes näeb Lump aga lähiajal suuremat optimismi, sest aprillis anti kliendile üle ligi 4500 ruutmeetri suurune hooldekodu, mis peaks looma korraliku vundamendi järgmisteks töödeks.

Kodumaja juhi sõnul on Rootsi projekt selgelt märgilise tähendusega, sest ettevõtte kogemus näitab, et ehituses võidetakse klientide usaldust hästi tehtud projektide ja tegudega. Hea töö toob päringuid ka teistelt potentsiaalsetelt klientidelt. "Saame potentsiaalsetel klientidel piltlikult öeldes käest kinni võtta ja tehtud tööd vaatama viia," ütles Lump. Tema sõnul on rootslase soovitus kaasmaalasele märksa mõjusam kui Eesti ettevõtja sõnad.

Projektipõhiselt tütarfirma kaudu Rootsis, Soomes ja Norras ehitushangetel osalev Merko Ehitus AS tegutseb suuresti küll Baltimaades, kuid valmistub ka uutele turgudele minekuks. Skandinaavia riike nimetades ei saa juht Andres Trink rääkida n-ö turule sisenemisest, sest praegu kogub ettevõte teadmisi antud riikide hangete kvalifitseerumisprotsessist ja hankijate ootustest, otsib koostööpartnereid välisturgudel tegutsemiseks ning selgitab oma võimalikku konkurentsieelist. Kas ettevõte seal kunagi ka reaalse tegevuseni jõuab, näitab aeg.

"Ehitus on keeruline ala ja igal turul oma eripära ja riskid. Uuele turule sisenemine ja seal turupositsiooni kättevõitlemine võtab aastaid või aastakümneid. See eeldab ka ettevõtte muutumist Eesti-kesksest rahvusvaheliseks ettevõtteks, mida ei ole lihtne teha," märkis Trink. Ta lisas, et Merko jälgib tulenevalt Baltimaade, aga eelkõige Eesti ehitusturu nõrgast kasvuväljavaatest arenguid ja otsib lisaks koduturgudele võimalusi ka muudes lähiriikides.

Merko Ehitus saavutas mullu müügitulust 16,9% ehk 44,4 miljonit eurot Lätis (2012: 15,4% ehk 38,4 miljonit eurot) ja 2,4% ehk 6,3 miljonit eurot Leedus (2012: 3,5% ehk 8,7 miljonit eurot), suutes aastaga kasvatada välisturu osakaalu 0,4 protsendipunkti võrra.

Trinki sõnul muutis ettevõte mullu Leedus ärifookust ning keskendus hoonete ehitusele eratellijate segmendis ja korteriarendusele. Kasumi suurendamiseks on Merko vähendanud ka kulubaasi ja muutnud juhtimisstruktuuri. Läti osakaalu kasvu tõi varasemast suuremas mahus uued ehituslepingud.

Kuigi ettevõte on üheks eesmärgiks seadnud müügitulu osakaalu suurendamise nii Lätis kui Leedus, peab Trink olulisemaks kasumlikkust. "Teisalt on müügitulude maht oluline, kuna ettevõttel on teatav püsikulude baas, mis vajab katmist," lisas ta.