Väikesed arved ja hoone looduslikkus on vaid murdosa mõistetest, mis passiivmajast rääkides esile kerkivad. Oma Maja vaatab üle, mida tähendab passiivmaja.
Hoone energiatõhusus ning kõik see, mis sellega suuremal või väiksemal määral kaasas käib, tõuseb järjest enam päevakorda. Inimesel, kes igapäevaselt ehituse või ehitusfüüsikaga kokku ei puutu, on küllaltki raske selles valdkonnas orienteeruda, kirjutab 5. mail ilmuv Äripäeva ajakiri Oma Maja.
“Kui inimene soovib heas usus soetada või ehitada võimalikult energiasäästlikku kodu, siis tuleb tal arvestada asjaoluga, et mõisted, mis kinnisvaraturul liiguvad, võivad kohati üsna segadusse ajada,” ütleb Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori spetsialist ning passiivmajade projekteerimise ja ehitusega tegeleva Sense Concepti projektijuht Margus Valge.
Valge toob esile levinumad mõisted nagu passiivmaja, madala energiatarbega hoone, liginullenergiamaja, B-klassi maja jne. Sellises olukorras soovitab ta alati konsulteerida spetsialistiga, kes kõiki mõisteid selgitada oskaks ning ühtlasi annaks adekvaatset nõu, kuidas eesmärgi saavutamine võimalikult lihtsaks muuta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pikemalt loe 5. mail ilmuvast Äripäeva lisast Oma maja.
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?