Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitusturgu korrastab hankijate tahe
Alapakkumised riigihangetel on selgelt probleem ja nende takistamiseks erinevate võimaluste kaalumine vajalik. Uued meetmed nõuavad aga enne rakendamist põhjalikumat analüüsi, sest need on õiguslikult küsitavad, kirjutab advokaadibüroo Tepper&Partnerid vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper.
Riigi Kinnisvara ASi kui avaliku sektori ühe suurema ehitustööde tellija soov alapakkumistega tõsisemalt tegeleda mõjutab usutavasti ka teiste hankijate suhtumist. Samas kohustab praegugi kehtiv seadus hankijaid küsima põhjendamatult madala hinna esitanud isikult selgitusi. Juhul, kui pakkuja selgitusi ei esita või need ei ole veenvad, on hankijal õigus jätta pakkumus kõrvale.
Vaatamata hankija kohustusele saavutada pakkumisel hinna ja kvaliteedi parim suhe, on praegu valdav lähenemine, et milleks “sõdida” soodsa hinna vastu. Lisaks tõlgendati seadust nii, et teistel pakkujatel ei ole võimalik alapakkumise kasuks otsustamist vaidlustada. Nüüdseks on riigihangete vaidlustuskomisjon ja kohtud teinud siiski ka teistsuguseid lahendeid.
Arteri kvartali siseseinte müüritöid teostas hoonete kaupa neli erinevat töövõtjat. Ehitust juhtinud Merko Ehitus Eesti projektidirektori Ahti Suppi sõnul õigustas see lahendus end kindlasti, sest müüritööde maht oli väga suur ning tööde planeerimine ja juhtimine muutusid tänu sellele märksa lihtsamaks.