Alapakkumised riigihangetel on selgelt probleem ja nende takistamiseks erinevate võimaluste kaalumine vajalik. Uued meetmed nõuavad aga enne rakendamist põhjalikumat analüüsi, sest need on õiguslikult küsitavad, kirjutab advokaadibüroo Tepper&Partnerid vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper.
Riigi Kinnisvara ASi kui avaliku sektori ühe suurema ehitustööde tellija soov alapakkumistega tõsisemalt tegeleda mõjutab usutavasti ka teiste hankijate suhtumist. Samas kohustab praegugi kehtiv seadus hankijaid küsima põhjendamatult madala hinna esitanud isikult selgitusi. Juhul, kui pakkuja selgitusi ei esita või need ei ole veenvad, on hankijal õigus jätta pakkumus kõrvale.
Vaatamata hankija kohustusele saavutada pakkumisel hinna ja kvaliteedi parim suhe, on praegu valdav lähenemine, et milleks “sõdida” soodsa hinna vastu. Lisaks tõlgendati seadust nii, et teistel pakkujatel ei ole võimalik alapakkumise kasuks otsustamist vaidlustada. Nüüdseks on riigihangete vaidlustuskomisjon ja kohtud teinud siiski ka teistsuguseid lahendeid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe Kristina Uuetoa-Tepperi arvamust pikemalt Äripäeva uudisteportaalist.
Seotud lood
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.