Autor: Rivo Sarapik • 20. veebruar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Soomes, nagu ka mujal Euroopas ja arenenud riikides, suureneb pensionäride hulk ja pensioni maksmine seab riigile suuremad kohustused, mistõttu pensionite kasv pidurdub. See tähendab, et pensionärid ei saa enam nii palju raha, hakkavad sente lugema ning see sünnitab uute inimeste peas otsuseid võtta pension välja Soomest, müüa sealne korter maha ja osta pind siia," selgitas Vende täna Äripäeva Kinnisvarakonverentsil.

"See trend pigem süveneb. Tallinna ja Helsingi korterite hinnavahet vaadates ma ei näe, et hinnad siin võiksid kasvada," lisas ta.

Välistehingute rohkem. Kinnisvarabüroo 1Partner andmeil on Eestisse kodu soetanud 4000 soomlast ning Tallinnas tegi eelmisel aastal iga viienda kinnisvaratehingu välismaalane. Kõige rohkem – 22 protsenti kasvas välismaalaste poolt sooritatud tehingute arv Haaberstis. Mustamäel ja Nõmmel suurenes tehingute arv 20%. Linnaosadest langes välismaalaste tehingute arv kesklinnas 5% ning Põhja-Tallinnas 16,5%.

1Partner Kinnisvara Soome klientide maakleri Christian Ayreri sõnul teevad Tallinnas suurima osa välismaalaste tehingutest soomlased ja venelased ning peamiselt mõjutas piirkondade populaarsust sobivate pakkumiste olemasolu.

Ayrer lisas, et kõik vene ostjad pole siiski reaalselt välismaalased, vaid paljud on kodakondsuseta Eesti elanikud.

Eksperdid: vene raha pole vaja karta. Lisaks siia elama kolimisele investeerivad põhjanaabrid Tallinna ka üürikorteritesse. "Soomlaste huvi on tõusnud, kuna nad näevad Tallinna korteris head üüritootluse võimalust," ütles Ayrer ja lisas, et sobivatest pindadest on praegu selge defitsiit.

Lisaks Soome klientidele tuleb Eestisse üha enam kinnisvaraostjaid ka Venemaalt. Konverentsi esinejad kommenteerisid, et vene kapitali voolu Eesti kinnisvarasse ei peaks kartma.

"Ei tasu karta," kommenteeris Vende. "Tõsi, esineb ka halbu näiteid, kus vene investor ostis ärimaja ning klient lahkus sealt, kuna suhtlemine ja suhtumine klientidesse muutus väljakannatamatuks. Sama võib juhtuda mõne Soome või Rootsi poolt tulnud investoriga, kes ei taha oma klientidega viisakalt suhelda. Turg paneb siin asjad paika."

Ka Colliers International Advisors OÜ partneri ja hindamise juhi Margus Tinno sõnul on vene raha kartmine pseudoprobleem. "Siin on teisi valdkondi, kuhu on oluliselt rohkem summasid sisse pandud ja nende juures ei nähta probleemi," lisas ta.

Sellest, mis paneks välisinvesteeringud Eestisse kasvama, mida kõneleb korteriturust viimaste kuude tehingute statistika ning millised on kinnisvaraäri kiiresti kasvavad firmad, loe pikemalt 3. märtsil ilmuvast Äripäeva ajakirjast Kinnisvara.