Kaljurand: anname sadamaalale uue hingamise

Sadama esmane huvi on muidugi ettevõtte põhifunktsiooniga seotu – terminalid, ligipääsud, toetav taristu. Samas oleme otsustanud Tallinna ­Sadamas võtta ühe keskse maaomanikuna eestvedaja rolli, et piirkonna arendus- ja tulevikuvisioonidega seotud erinevaid osapooli ühendada.

Praegu oleme sadamaala korda­tegemise tee alguses. Avaliku võimu poolt vaadates on kriitilise tähtsusega taristu planeerimine, välisrahastusega seotu, üld- ja detailplaneeringute sujuv menetlemine. Teine märksõna on transpordiühendused, ilma milleta lihtsalt ei saa. Seda nii sõidukeid kui ka jalakäijaid ja nende liikumist­rajektoore silmas pidades.

Sujuv liiklus, sealhulgas ühistranspordiühendused, on võti, mis sadamaala külalistele ja linlastele avab. Näiteks mugav ja moodne tramm, mis ühendab sadama linnasüdame ja lennujaamaga, on planeeringu­kavades sees ja ilmestab loodetavasti juba peagi meie linnapilti.

Väga olulisel määral mõjutab sadamaalal tulevasi arendusi  Põhjaväil või uuema nimega Reidi tee, mille  valmimisest sõltub paljustki edasine Vanasadama arenduste suund linnaruumi avamise ja ka kinnisvara­arenduse võtmes.

Oleme sidunud ka planeeritava Kultuurikilomeetrit Kadrioru ja Pirita teega ühendava sadama­promenaadi rajamise Reidi tee valmimisega.  Inimeste ligimeelitamiseks sobivad nii kaubandus- ja toitlustusasutused kui ka mitmesugused atraktsioonid, nt kontserdi- ja näituse­paigad, promenaadid.

Sadamat ja sadamaala peame aga vaatama ka laiemas pildis, mitte kitsalt ainult Eestile ja Tallinnale keskendudes. Paljudele kaugemalt tulevatele turistidele ei ole Eesti sihtkoht iseeneses, tihtipeale oleme meie üks mitmest valikust, mida reisi­plaani tehes kaalutakse.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT, Raidla Lejins & Norcousi, Saku Õlletehase, Tallinna Vee ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.

Autor: Ehitusuudised.ee toimetus